uskumatu, aga siin see on:

Chuck oli plindris. Ta oli põlenud hoonet uudistanud, küsitlenud võimalikke pealtnägijaid, teinud telereporteritele kõiketeadvat, kuid karmi nägu... kuid midagi teada polnud ta saanud. Ta juba tundis, kuidas häbinäärmed tema kehas tööle hakkasid. Kas see ongi siis tema, kõikvõimsa Chucki lõpp? Ilmselt pannakse kinni portaalid, mis tema võimeid ülistavad. Puudu tuleb tööst (ja veel masu ajal!), ja tema filme ei osta ka kindlast enam keegi...
Chuck tundis esimest pisarat tul--

TSENSEERITUD

Ta nuuskas nina, pühkis silmi ja ohkas. Ei, see ei saa ikkagi nii minna. Peab ometi mingi pääsetee olema. Ämblikmees, Harry ja Tinky-Winky ei ole temast kavalamad. Harry on üks igavene joodik ja varas. Ämblikmees on ennasttäis kehkenpüks. Ja Tinky-Winky on... oot, Tinky-Winky... Tinky-Winky? TINKY WINKY!


Tinky-Winky, Ämblikmees ja Harry istusid oma peakorteris, jõid õlut ja tegid vesipiipu, et kordaläinud päeva tähistada. Tinky suitseta ka kanepit, et natukenegi lõõgastuda. Kõik olid oma päevaga rahul ja tegid edasisi plaane, kuidas Chuckist vabaneda ja maailma valitseda.
Ühtäkki läks uks lahti.
"TINKYT-WINKY??" kostis möire.
Nimetatu tõusis vaarudes püsti ja üritas läbi suitsu (ja kanepise mõistuse) aru saada, kelle hääl see küll on ja kust tuleb.
"J-jah?"
TW tõusis püsti ja läks ukse suunas. Kuna suits ooli selleks ajaks juba natuke hajunud, nägid kõik seda kohutavat vaatepilti. Tinky-Winky elusuuruses ema.
"E-emme? Kas see oled tõesti sina?"
"OI KURAMUS, KAS MA TUNNEN KANEPIHAISU, POEG?"
"O-ooei, emake, see on meie uus vannitoavärskendaja. Nii meeldiv on sin-"
"ÄRA SA POE SIIN MIDAGI. PAKI OMA KOMPSUD KOKKU, ME LÄHME KOJU."
"Aaga emake.."
"EI OLE SIIN MINGIT EMAKEST. TEIE KAKS, HAKAKE AGA MINEMA. PIDU ON LÄBI."
Kohkunud Harry ja Ämblikmees tegidki sääred ning ema ja poeg jädi kahekesi.
Proua Silky-Wilky vaatas toas ringi ja andis pojale kõrvakiilu.
"See on selle eest, et sa mulle kuu aega helistanud pole. Mina hakkasin muretsema, et kas sinuga on midagi juhtunud. No ja nüüd täna helistas mulle mu lapsepõlvesõber Chuck Norris (äkki tead teda?) ja kurtis, et sa oled ulakaks hakanud."
"Ooei, emake, see on laim."
"Vait! Sa lähed nüüd St. Brutuse parandamatult kuritegelike poste kooli. Sa helistad sealt mulle iga päev ja OI KUIDAS MA KOHALE LENDAN, KUI MÕNI KORD SUL SEE KÕNE TEGEMATA JÄÄB. Sa maksad oma taskurahast kinni põlenud pilvelõhkuja. Aa, ning pärast kooli lõpetamist hakkad sa tööle härra Norrise isikliku jalamassöörina. On selge?"
"..."
"Väga hea. Korista pudelid ära, võta mul käest kinni ja kõnnime bussijaama."
"Jah, ema.."