(HOIATUS! SEE ON FAKING PIKK! VINGATSITEL MITTE LUGEDA!)
Uksele ilmub umbes kahekymnendate keskpaigas natuke vanatydrukulik naine, kes n2eks ilma selle kohutava halli yrbi, mida nad moeks kutsuvad, ja prillideta v2ga kena v2lja. V6ib-olla rikub muljet ka karm kriipsuks t6mmatud suu, mida ta vaevaga naeratama sundis.
'Uurija Tiggins, kui kena, et te nii ruttu tulla saite!' ytleb naine yritades oma h22lt meeldivalt mesiseks teha, aga mis k6lab hoopis kassi vingumise moodi.
'Preili Emily Charvet, ma oletan. Tulin kohe, kui aega sain. Kas v6ib edasi astuda?' vastab ukse taha ilmunud meesterahvas.
'Jah, jah, muidugi, astuge edasi. V6ib-olla te olete lehest lugenud, et meie ema... meie vaene, vaene emakene.. nuuks.. ei ole enam meiega. Meile 6eldi, et enesetapp, aga see on t2ielik absurd!! Tal polnud mingit p6hjust endaga nii tegemiseks. Ta oli viimasel ajal nii 6nnelik. Issi ytles talle, et ta j2ttis k6ik oma armukesed maha ja viis emme Vahemere 22rde puhkama!'
'Teie ema rahade eest muidugi..,' pomises uurija oma nina alla.
'Ja see, et ta raha sellele logard.. Vabandust, aga kas te ytlesite midagi?'
'Eiei, mitte midagi. J2tkake palun.'
'Noh, igastahes, nagu ma ytlesin, et ole see v6imalik, et emme raha sellele logardist joodikule j2ttis! Nad Davidiga tylitsesid kogu aeg. Nad ei sallinud teineteist silmaotsaski. Vihkasid teineteist! L6unad koos perega olid 6udusunen2od.. ja nyyd k6ik emme maine vara.. tema, selle joodiku k2sutuses. Kusjuures teisip2eva 6htul oli Davidil ja emmel kohutav tyli. Ma ei imestaks, kui k6ik naabrid seda kuulsid. Kui piinlik. Ei, ei.. see ei saa t6si olla. Ja sellep2rast me teid siia kutsusimegi, et te v2lja uuriksite, kes emmele nii tegi'
Tiggins pomiseb j2lle omaette:'Tegelikult te tahate teada, kas testament oli ehtne ja kuidass vastupidisel juhul varandus jagatakse, preili Mul-Pole-Emmest-Sittagi-Ma-Tahan-Ainult-Tema-Raha...'
'Vabandust, kas te ytlesite midagi?' kysib Emily uudishimulikult.
'Ei, mitte midagi.'
'Imelik, sest mulle tundus, et..,' ei saa Emily oma lauset l6petatud.
'Niisiis, ma asun kohe asja kallale. Teie ema surmaajaks on m2rgitud kolmap2ev umbes kella 2 ja 3 vahel. Kas ma v6iksin teada, kus teie sellel ajal olite?'
'Kuidas te julgete?? Kas te t6esti syydistate mind, kes on oma emale alati toeks olnud ja..'
'2rge palun 2rrituge, preili Charvet, see on mu t66. Uurija silmis on iga m6rvatuga seotud inimene potentsiaalne m6rvar.'
'Mina ja potentsiaalne m6rvar?? Ahh, mul hakkab halb.. mul on vaja istuda.'
'L2hme, istume elutuppa. Palun saage aru, preili, seadus n6uab. Mul pole muud vaja, kui teada, kus teie sellel ajal olite. Rahunege. Kas ma saan teile midagi valada?'
'Ei, ait2h. Kui te just teadma peate, olin ma terve kolmap2eva Kellel-Neid-Mehi-Yldse-Vaja-On? klubiga Bristolis, seal korraldati nimelt kassin2itus. Ma lihtsalt pidin seal oma kullakestega eputama.'
'Ja kas teil on alibi? See t2hendab, et kas keegi saab ka tunnistada, et te seal olite?' lisab Tiggins seletuseks.
'Jah, loomulikult, terve meie klubi on tunnistajaks, et minu kullakesed valiti k6ige ilusamateks ja paremini hoolitsetuteks kassideks.'
'Selge, see on hetkel k6ik. Kas ma saaksin r22kida teie venna Davidi?, kui ma ei eksi, ja teie isa h2rra Norman Charvet'ga?'
'Noh, vaadake, issit praegu pole. Ta on endast koledasti v2ljas. Emme surm raputas teda 6udselt. Ta on arvatavasti oma jahil ja joob. Ta joob v2ga palju viimastel p2evadel. Issi armastas emmet v2ga.'
'Hmm, selge, kas te saaksite mulle juhatada hiljem, kus see jaht t2psemalt asub? Ja kuidas on lood teie venna, Davidiga? Kas tema on kodus?'
'Jah, ma l2hen ja kutsun ta kohe alla.'
'Suur t2nu, kas ma v6iksin paluda, et te ei lahkuks? Ma esitan hiljem m6ned kysimused, mis puudutavad teie personali.'
V2ga aeglaselt hakkas Emily trepist ylesse minema. P6hjuseid oli kaks: 1. ta yritas olla v2ga graatsiline ja 2. niiv2ga vihkas ta r22kimist vennaga, kes on viimastel p2evadel eriti v2ljakannatamatuks muutunud. Davidi ukse taha j6udnud, kogus ta paar minutit julgust ning seej2rel koputas v2ga 6rnalt. Kui keegi talle ei vastanud, muutus koputamine tungivamaks.
'PASK, l6petage see l6hkumine, ma kuulen VAIKSEMALT ka!!! Pask, kell on ALLES 12!! Ma olen sada korda 6elnud, et 2rge segage mind enne FAKING KOLME!!!'
'David, kallis, kas sa oled syndsalt riides? Kas ma v6in sisse tulla?' vastab r2medale vandumisele 6rn Emily h22l.
'Sina, vana meeste6gija, mida kuradit sina tahad?' vastab r2me h22l.
Emily astub tuppa, kus ta vend ikka veel voodis logeleb.
'David, palun, Meile on kylaline. Uurija tuli. Ta tahab sulle m6ned kysimused esitada. Ja praegu on sydap2ev, selle asemel, et magada, sa v6iksid midagi targemat teha. T66le minna v6i midagigi. Sa jood oma elu maha.'
'Noh, minu poolest sa v6id uurijale 6elda, et ta v6ib kell 3 tagasi tulla. Ja tuletan sulle meelde, meeste6gija, et sina pead nyyd t66le minema, sest minul on raha, aga sul pole peale kolme inetu kassi mitte sittagi!'
'David, 2ra muutu labaseks. Palun tule alla. Kas emme sulle t6esti nii v2he t2hendas?'
'Sina oled 6ige inimene r22kima. Sind ei huvva emme m6rv yldse, raha on see, mida sa tahad, va ihnuskoi! Ja sa v6id uurijale 6elda, et kui ta tahab muga r22kida, v6ib ta ylesse tulla. Mina ei kavatsegi oma perset liigutada iga kord kui sa minu kuradi ukse taha kr2unuma tuled. JA nyyd KAO SIIT!!'
'Sa v2ike v2rdjas vereimeja..,' pomiseb Emily ja t6mbab ukse kinni just sel hetkel, kui David saapa talle j2rele virutas.
Kui Emily elutuppa tagasi oli j6udnud, k6ndis Tiggins toas ringi ning uuris suure huviga perepilte. Varasematel piltidel tundus, nagu olnuks see yks suur 6nnelik pere. Hilisematel piltidel oli midagi v2ga m2da: Emily n2gu kaunistas sunnitud naeratus, mis pani Tigginsi m6tlema, kas ta 2kki ei oskagi naeratada, kadunud Susie Charvet oleks tundunud ka siis maailma 6nnetuima naisena, kui tal poleks olnud 2ranutetud silmi, aga uurijat yllatas noormees, kes pidi olema David: ta oli v2ga n2gus - langenud ingli ilu, mida ei rikkunud ka p6rnitsev ja p6lastav pilk, n2is, nagu tundnuks ta vastikust terve oma perekonna vastu ja l6puks Norman Charvet, kelle ilme tundus ylej22nud pere k6rval t2iesti kohatu, sest naeratus tundus olevat t2iesti 6nnelik ja rahulolev!
'Vabandust h2rra uurija, aga ma kardan, et te peate ylesse minema. David ei tunne end h2sti. Trepist ylesse ja vasakut k2tt esimene uks.'
'T2nan, preili Charvet.'
Davidi ukse taha j6udnud, koputas Tiggins uksele ning ootamata vastust astus sisse.
'Preili Charvet ytles, et te tunnete end liiga halvasti ega saanud alla tulla. Loodan, et te ei pahanda, kui ma teile m6ned kysimused esitan. Mina olen muide uurija Tiggins.'
'Sitta ma tunnen, ma lihtsalt p6him6tte p2rast ei tule voodist v2lja enne kella kolme. Kui ma just ise ei taha, loomulikult. Teil oli kysimusi, tulistage. Ja tehke siva. Ma pole oma unenormi t2nu sellele mj2uguvale meeste6gijale t2is saanud magada.'
'Olgu nii, ma asun kohe asja juurde. Kas teie arvates pole see imelik, et teie olete oma ema ainup2rija? Teie 6e s6nul te tylitsesite oma emaga pidevalt, lausa vihkasite teineteist, ytles preili Charvet. Kas see ei tunduks teile kahtlane?'
'No shit, Sherlok! Loomulikult on see sitaks imelik. Pask, ma loodan, et testament oli ikka 6ige. Mutt lubas, et ta annab oma vara lastehaiglale ja meile ei j2ta kuivand sitajunnigi. Ja jah, me tylitsesime emaga, aga vihkasime? Jessas, k6va s6na. V6ib-olla ema t6esti vihkas mind, aga mina teda mitte. Vihkasin ta n6rkust ja sellest ka k6ik need tylid.'
'Mille p2rast te tylitsesite?'
'P6hiliselt isa p2rast. Ma yritasin talle selgeks teha, et ema on loll, kui ta isa juurde j22b, et see raiskab tema varandust nende m6ttetute naiselajate peale, kes ilma isa kingitud eheteta n2eksid v2lja nagu mu faking 6e faking kasside tagumine faking pool. Ytlesin talle, et isa ei armasta teda ja et k6ik need kingitused p2rast j2rjekordset vahelej22mist on tema enda kuradi raha eest osetud. Ta oli nagu paganama zombi, kui ta selle viagrat t2is sita p2rast muretses. Ytles mulle, et mida teised arvaksid, kui ta mehe maha j2taks ja et see oleks meie pere mainele halb. Meie perel pole enam mingit mainet j22nud!!! Vanamees hoorab l6bumajades ja seltskonnas ja..'
'Ja teie?'
'Jah, ja mina, perekonna teine must lammas, joodik ja logard jajah, seda ka. Ytlesin emale, et t2iega suva, mida need ennastt2is mutid ideaalsete meeste ja lastega temast arvavad. Mida tema endast arvab, kui laseb sellel j2tkuda? Aga mu s6nad olid m6eldud tuulele, mis tema tagumikust tuli.'
'Ja teie teisip2evane tyli? Selle m6te oli sama?'
'Enam-v2hem jah, nad olid just Vahemere 22rest tagasi tulnud. See vana peerun2gu oli lubanud, et j2tab oma armukese(d) maha ja pyhendub meie perekonnale, v6i selle varemetele. Lubas end k2sile v6tta ja isegi t66le minna, et mitte ema varandust raisata, et see j22ks lastele v6i midagi sellist. Mutt oli sellest pullisitast nii sillas, aga samal ajal l6butses vana j2lle yhe oma kullakesega. Juhtusin n2gema, kui isa sellele hoorale autoga j2rele tuli(peatusin samas hotellis, eraasjad) ning lilli ja arvatavasti m6ne v2ga kalli ehte andis, mis, yllatus-yllatus, oli ema raha eest ostetud, et see tema paksu pauna otsas s6idaks. Faking pask. R22kisin emale, et isa ei pea niikuinii oma lubadustest kinni ja uskumatu, et ta nii kuradi naiivne on. Tema hakkas mu peale karjuma, et ma vihkan teda, et ma alati tahan k6ik hea 2ra rikkuda. Siis sai mul faking k6rini. Ytlesin talle, et ta on yks hale ja kurb lipakas, kui ta isa juurde j22b ja l2ksin jooma.'
'Kas teie ema oleks olnud enesetapuks v6imeline?'
'Loomulikult oli! Ta oli yks kuradi inimvare, kes tegelikult v2ga h2sti aru sai, mis selles kuradi majas toimub. Pask, ma olen yllatunud, et ta seda ei teinud.'
Tiggins kergitab yllatunult kulme:
'Mida t2hendab, et ta seda ei teinud? Kust te seda v6tate? Yldsegi, kus te kolmap2eval kella 2 ja 3 vahel olite?'
'Loomulikult ei olnud see pagana enesetapp. Esiteks, ema ei oleks osanud relva 6igetpidi k2eski hoida, teiseks, see kiri laiba juures polnud yldsegi tema faking k2ekirjaga kirjutatud ja kolmandaks, miks, p6rgu p2ralt, teie siis siin olete?'
'Seega, see polnud siis teie ema k2ekiri ja teie s6nul ei omanud ta ka relva? Selge, siiski, kus te olite kolmap2eval m6rva ajal?'
'Arvatavasti hullasin yhe hurmava prantslannaga. Jah, nii see oligi, kell pool 3 me s6ime hommikus66ki ja l2ksime lahku mitu head tundi hiljem.'
'Ja kust ma selle prantslanna leida v6iksin? Palun 6elge tema nimi.'
'Kust mina tean, mis ta kuradi nimi oli! Mingi Sylvie v6i Carmen v6i Josephine v6i kurat seda teab! Mind ei koti mingid paganama nimed. Ja ma ei tea, kust te ta leida v6ite. Ma kohtasin teda juhuslikult ja ega me eriti r22kinudki.'
'Niiet teil puudub alibi? Selleta olete te meie kahtlusalune number yks. Ma pean paluma, et te riigist, veel parem, linnast ei lahkuks.'
'Ahah, selge. Pask, ma teadsin, et see nii l2heb.'
'Kas te r22giksite oma 6est? Miks ema tema p2randusest ilma j2ttis?'
'See kr2unuv vanatydruk on k6ige m6ttetum inimene siin ilmas. Mina olen siin selleks, et teisi 6nnetuks teha, aga tema.. temast pole millekski asja. Talle meeldib oma tobeda klubiga igasugustel m6ttetutel yritustel k2ia ja ta oli harjunud ema raha annetama igasugustele n6medatele asutustele. Sellega ta otsis klubikaaslaste poolehoidu v6i midagi. Kurat seda teab, miks ema ta rahata j2ttis, kui ta ikka j2ttis. Nad ei olnud muidugi kuigi l2hedased. Tal olid isaga palju soojemad suhted. Noh, ta ei tylitsenud emaga, vastupidiselt minule, aga tema yritas ema pidevalt veenda, et ta isa maha EI j2taks, vastupidiselt minule. Kuigi arvatavasti on isa selles syydi, et Emily abiellunud pole. Ta ei tahtnud l6petada samasuguse kurva litsina nagu ema, kelle mees teda ei armasta ja pidevalt petab. Mulle vahepeal tundub, et ta pole eriti arukas. Ja p2randusest ilmaj2tmine 2rritas teda ikka k6vasti. Kui te oleksite teda testamendi ettelugemisel n2inud, ta suutis h2davaevu end vaos hoida, v2rises yle keha. Isa ei saanud enda kontrollimisega yldsegi nii h2sti hakkama. Kukkus m2ratsema, et see testament pole 6ige ja et mina kirjutasin selle ja mina tapsingi ema. Seda k6ike ilmestasid igale poole kildudeks lendavad br2ndipudelid, millest tal hiljem kolekahju oli.'
'Kas tapsite?'
'Pask, muidugi mitte. Ma ei tapaks isegi oma kretiinist isa ega mj2uguvat 6de, kui mul v6imalus oleks. Noh, m6ned kassid uputaksin siiski... aga ei, pask, ei, ei tapnud!'
'Siiski, usutavam oleks koos alibiga. Ma pidin teie 6elt hiljem personali kohta kysimusi esitama, aga ma n2en, et teie olete mulle samuti v6imeline vastama, seega ma ei hakka teda rohkem endast v2lja viima,' seletas Tiggins, kuid tegelikult tundus David talle palju sympaatsemana kui ta 6de: ta ei peenutsenud, vaid r22kis asjadest h2benemata, v6ib-olla natuke r2igemaid v2ljendeid kasutades, kui oleks pidanud, kuid isegi see oli taluvam kui preili Emily kassilik vingumine.
David p6rnitses uurijale kissitades otsa ja purskus seej2rel naerma:
'Muidugi, muidugi. Mina olen ju see joodikust logard. Ja Emilyt nii kergesti endast v2lja ei vii... Aga meie personali kuulub vana ylemteener Buckley, majapidajanna Helen ja kokk Annie. Nad k6ik on vanad. Nad on siin sellest ajast kui ema veel v2ike oli. Nemad armastasid ja millegi p2rast austasid teda v2ga. Neid pole m6tet kahtlustada. T6en2olisem oleks olnud see, kui isa oleks tapetud ja nemad kolmekesti tegid seda.. aga jah. Annie leidis ema. K66gist. Ta oli mitu p2eva hysteerias. Ma andsin talle n2dal aega puhkuseks, ma oleks ta muidugi pensionile saatnud, aga ta hakkas nutma ja ytles, et kui tema 2ra l2heb, siis kes minu eest hoolitsema hakkab ja kes mulle mu lemmikpirukaid tegema hakkab. Ta on praegu meie suvekodus ja ta pidi l2hip2evadel tagasi tulema. Buckley ja Helen pidid talle j2rele minema. Praegu nad aga arvatavasti askeldavad kuskil maja peal. Kui te neid t2na kysitleda tahate, siis Emily otsib nad teie jaoks ylesse.'
'Ait2h koost66 eest, h2rra Charvet. Kui mul kysimusi peaks tekkima, siis ma otsin teid ylesse. Palun 2rge kuhugi s6itke ja proovige ylesse leida oma alibi. Head p2eva.'
' 'daega. Ja t6mmake uks enda j2rel kinni.'
V2ga valgustav. Kuigi Tiggins ytles Davidile, et ta on kahtlusalune number 1., ei usu ta tegelikult, et noormees seda tegi. Ja nyyd ei tundu isegi see kuigi kahtlane, et ema k6ik peale Davidi p2randusest ilma j2ttis. Tiggins leidis Emily elutoa diivanil istumas, kus see andis k2ega m2rku yhele vanale naisele lahkumiseks, arvatavasti oli tegu Heleniga.
'Palun, peili Charvet, kas ma palun saaksin r22kida teie majapidajannaga omavahel? Ja seej2rel ka ylemteenriga. H2rra Buckley, kui ma ei eksi?'
'Helen, 2ra mine kuhugile, uurijah2rra tahab sinuga r22kida. Ja kui ta sinuga l6petanud on, otsi palun Buckley ylesse. Kas ma v6in nyyd lahkuda? Meil on klubikoosolek. Ma peaksin kohal olema.'
'Jah, mul pole teile enam hetkel kysimusi. Kui teile midagi t2htsat meelde tuleb, siis p66rduge palun minu poole. Te teate, kust mind leida. Head p2eva.'
'Head p2eva, h2rra Tiggins. Jumala eest, Helen, vala uurijah2rrale midagi juua!' kr2unus Emily veel viimased s6nad ja astus minema.
'Ei, ait2h, ma ei soovi midagi. Palun v6tke istet. Mul on teile m6ned kysimused. Teie olete Helen, majapidajanna?'
'Mi-mina jaah. Ega h2rra Davidil pahandusi ei ole? Kogu see tylitsemine ja nyyd p2randus ja-ja.. Tema ei saanud seda teha. David o-on tubli poiss. Issand, issand, kuhu me j6udnud oleme. Teadsin kohe, et h2rra Normanist head nahka e-ei tule. Mu jumal, jumal. Susie, vaene laps, ta oli alles nii noor. Ja nii kole l6pp.'
'Mulle 6eldi, et Annie leidis ta, kas on nii?'
'Ja-aah, leidis neh. Siis ta pistis kisama nigu p6rsas aia vahel. Pererahvast polnud kodus. Meie Buckley'ga jooksime kisa peale kohe k66ki. Kui kole see k6ik oli. Proua Susie p6randal maas, see kole relv k6rval, terve p6rand oli verine. Ja siis veel see kiri. Oi, ma ei suuda. Kes kyll niimoodi teeks?'
'Ma lugesin toimikust, et te olite m6rvapaiga 2ra puhastanud. See on asit6endite h2vitamine. Miks?'
'Nojah, me olime ju alguses kole jahmunud. Ei m6elnud se-selgelt. Lugesime kirja l2bi ja m6tlesime, et nii oligi. Vaene Susie oli piisavalt 6nnetu, et nii teha. Ja meie olime nigu peata kanad. Lugesime kirja, aga ei vaadanud k2ekirja. See oli juba nii kole v6rreldes Susie ilusate t2htedega. Oh meid vanainimesi kyll. Kogu aeg midagi vussi keerame. Noh, me ei saanud ju va-vaest last vereloiku vedelema j2tta. See oli lihtsalt nii kole. Viisime Annie elutuppa ja valasime talle suure viski. Ta muudkui nuttis ja nuttis. Ega meilgi Buckleyga kergem polnud, aga midagi me pidime ju tegema. Me olime nagu ro-robotid. Ei suutnud nutta ega m6elda. Ainult tegutsesime. T6stsime proua Susie 2ra sealt vereloigust ja mina hakkasin k66ki ko-koristama. Buckley l2ks vaatas, kas Anniega on ikka k6ik ko-korras.'
'Nii, proua Helen, see on v2ga t2htis. 6elge, kui te k66ki koristasite, kas seal oli veel midagi peale vere?' M6elge rahulikult. See on v2ga t2htis.'
'No-ooh, alguses ma ei n2inud midagi. Verd oli ikka nii palju. T6epoolest, te-terve 2mbrit2ie oleks sealt saanud. Hiljem j2id lapi kylge m6ned yksikud seemned, tol hetkel ma ei p66ranud erilist t2helepanu, ma polnud p2ris mina. Arvatavasti oli Annie need maha ajanud, kui ta syya tegi.'
'Seemned, te ytlete? Mis seemned need t2psemalt olid?'
'Nooh, need n2gid v2lja nagu k6rvitsaseemned. Jah, ma olen p2ris kindel, et need olid k6rvitsaseemned. Vereloigust v2ljas vedeles ka natuke viljaliha. Kohe lauajala k6rval. Mul oleks see peaaegu m2rkamata j22nud.'
'Halloween...,' m6mises Tiggins. '6elge palun, kas Annie tegi k6rvitsast midagi syya?'
'Buckley t6i yhe suure k6rvitsa kyll, kui j2rele m6elda, aga mu arvates ei j6udnud Annie sellega midagi teha. Enne juhtus see ko-kole lugu. Jumal, ma ei teagi, mis sellest k6rvitsast sai. See oli ikka tohutu suur! 2kki see sai veriseks ja Buckley viskas minema. Mina seda rohkem n2inud ei ole.'
'Kadunud k6rvitsa mysteerium. Mu jumal, kuhu ma j6udnud olen..,' pomises Tiggins. 'Kuidas perekond reageeris, kui nad teada said?'
'Noh, h2rra Charvet tegi natuke aega tsirkust. Karjus, et miks Susie talle niimoodi tegi, ta ju armastas teda. Aga ta sai ruttu sellest yle. 6htul l2ks ta juba v2ga heas tujus kuhugi. Preili Emily valas paar pisarat, ydini v6lts see noor daam, ma ytlen teile! Aga noorh2rra David oli endast kohe v2ga v2ljas. N2ost valge nagu surm. Ei saanud s6nagi suust. Tykk aega istus k66gis ja vahtis yhte punkti. Tundus, nagu oleks temastki hing v2lja voolanud. Mitu tundi istus nii. Siis t6usis ta pysti ja l2ks s6nagi lausumata minema. Jooma arvatavasti. Mu syda valutab ta p2rast, mis sellest noorest inimesest kyll saab? Ma ytlen, tema ei teeks k2rbselegi liiga.'
'Ja kes avastas esimesena, et tegu ei pruukinudki olla enesetapuga?'
'P2rast testamendi ettelugemist oli neil j2lle suur tyli. Preili Emily kriiskas, et see ei saanud olla enesetapp, et see pidi olema m6rv ja et nad peavad v2lja uurima, kes seda tegi. Ja laskma testamendi 6igsust kontrollida. Noorh2rra karjus ta peale midagi sellist:'2ra sa r22gi, neetud meeste6gija(ta kutsub teda millegi p2rast kogu aeg meeste6gijaks, jaa, suuv2rk on tal kole), sina hakkad selle peale alles siis m6tlema, kui avastad, et sa ema rahast mitte sentigi ei saanud. Kui raha oleks saanud sina, mitte mina, poleks sul mingit vahet, kas ema m6rvati v6i oli tegu t6esti enesetapuga. Ma ei teagi, mis oleks hullem olnud, kas see, kui raha oleksid saanud sina v6i see l6dva pyksikummiga monstrum, kes oleks ema ka enesetapuni viinud.' Vot nii ta ytleski. Muidugi natuke koledamate v2ljenditega, aga neid ma korrata ei suuda, ei suuda. Siis tegi h2rra Norman ka suu lahti. Yritas mitte karjuma hakata, endal n2gu pingutusest punane. Ytles Davidile niimoodi:'Kuule, David, ole nyyd. See on sinu perekond. Sa ei saa ometi j2tta oma perekonda n2lgima nagu mingisuguseid koeri. Meie oleme ainsad, kes sul j22nud on!' Seepeale noorh2rra vihastas. Karjus, et nad m6lemad v6ivad t66le minna, kui n2lga hakkavad j22ma ja et ta ennem joob end ema rahade eest surnuks, kui neile raisas66jatele midagi j2tab ja kihutas j2lle minema. Hiljem preili Emily ja h2rra Charvet arutasid, et arvatavasti noorh2rra tegu see oligi. Oi, see oli nii kole. Kuidas nad saavad nii 6elda? Nende enda liha ja veri! Jumal, jumal.'
'Preili Charvet ytles mulle, et ta isa on praegu oma jahil. Kas te oskate 6elda, kust ma selle leida v6iksin? Ja kui David p2ris oma ema vara, siis kas see jaht mitte talle ei kuulu?'
'H2rra Charvet' jaht asub 13. kai 22res. Ma arvan, et sealt te ta leiate. Arvatavasti pole ta yksi, vaid yhega neist 6udsetest naistest, kelle p2rast vaene Susie nii 6nnetu oli. 6udne mees! Ja jaht kingiti h2rra Charvet'le synnip2evaks. Susie kinkis. Ja seega on jaht tema oma. Tema nimel. Mu jumal, ma m2letan, kui Susie veel v2ike oli. Ja nyyd teda enam pole. Kui 6udne. Mu jumal, jumal.'
'Ega te midagi muud veidrat pole n2inud? V66raid inimesi, kes tundusid kahtlased v6i midagi..?'
'Mina kyll t2hele pole pannud. Ma v2ga ei uuri ka, mis ymbruskonnas toimub. Annie on see, kes k6iki tulemisi ja minemisi sellel t2naval j2lgib. Tema on see uudishimulik, kellelt k6iksugu kuulujutte kuulda v6ib.'
'Ahah, selge-selge... Palun v2ga vabandust, aga kas te ytleksite mulle, kus te olite kolmap2eval kella 2 ja 3 vahel?'
'Mi-mina olin Annie ja Buckley'ga turul. Ostsime koju natuke tarvilikku. Egas keegi meist kolmest vanainimesest saa ju suurte kottidega turul yksi 2ra k2ia. Jah, meie olime kolmekesi.'
'Ait2h, proua Helen. Kui teile midagi meenub, siis siin on minu kaart. Te v6ite helistada nii kontorisse kui ka koju. Kas ma palun saaksin nyyd r22kida h2rra Buckley'ga?'
'Ma l2hen ja kutsun ta otsekohe. Kas te soovite vahepeal midagi juua? Teed?'
'Ait2h, pole vaja.'
Tiggins j2lgis m6tlikult majapidajannat, kui see vanainimese k6nnakuga Buckley't otsima l2ks. Niisiis, David on tegelikult hea poiss, kes ei teeks k2rbselegi liiga ja Emily ning h2rra Charvet on need kurjajuured. Imelik, et joodik ja logard teenijate poolehoiu on v6itnud. Ja samas pole ka imestada, miks Emily selle kaotanud on. Ta k2itub ju vana Heleniga nagu snoob. Nojah, kes ta siis veel on... Tigginsi m6tisklused katkestas tema poole 6rnalt lonkav vanamees.
Tiggins sirutab Buckley'le k2e:'Mina olen uurija Tiggins. Teie olete siis selles majapidamises ylemteener.'
'Mina neh, Buckley om minu nimi, h2rra uurija. Heleni-provva ytles minule, et teie tahate mulle kysimusi esitada. Ma r22gin teile k6ik, mida mina tian.'
'R22kige mulle pererahvast.'
'Pererahvas, neh. Noh, Susie oli nigu ingel. Kunagi polnud tal kellegi jauks kurja s6na. Nuh, vahest ehk noorh2rrale, aga see om isi kah krutskeid t2is. Ema peale karjus, sest armastas. Jooh, nii seep oligi. 6e ja isaga eip saanud noorh2rra yldse l2bi. K2itus nagu poleks neid olemaski. Aga meiega k2itus nigu oleksime ta enda vanavanemad, mitte teenijad, kes me tegelikult ju oleme. Sel poisil om tegelikult kullast syda, jah, puhtast kullast! Peretytar.. nigu madu-uss! Temast 6elamat inimeselooma annab ikke otsida ja h2rra.. om yks ebameeldiv ja halb inimene. Kes kyll saaks Susile niiviisi halba teha? Ainult kurat isi!'
'Kas teil endal on kahtlusi, kes seda teha oleks v6inud? H2rra Charvet vahest?'
'Nuh, halb inimene oli ta kyll, aga eip tia, kas temast om ikki kyllalt miist, et millegi sellisega hakkama saada. Eip, mina eip oska kedagi kahtlustada. Aga seda ma teile ytlen: noorh2rra David see eip olnud. Tema eip teeks ilmaski midagi nii koledat.'
'Prua Helen mainis, et te olevat toonud suure k6rvitsa, millest kokk pidi syya tegema. Ega te ei tea, kuhu see k6rvits j2i?'
'K6rveits, neh, t6ime yhe kobeda k6rveitsa, et Annie sellest yhe hia pirraka teeks. Aga mina eip tea midagi, mis sellest edasi om saanud. Kysige Heleni-provvalt, tema tiab vahest ytelda.'
'Ahaa, selge. Ega te viimasel ajal midagi kahtlast pole n2inud? V66raid ehk, kes pere vastu ehk liialt huvi tunnevad?'
'Nuh, nyid tundub k6ik veits kahtlane. Aga eip tule ette kyll. Yks soliidne h2rrasmees vaatas meie maja yks p2iv mitu hiad minutit, aga ma arvasin, et imetles lihtsalt maja. See om ju niivana ja suursugune. Poleks esimene, kes selle vastu huvi tunneb, joo.'
'Yks soliidne h2rrasmees.. kas te olete teda ka varem n2inud? V6i hiljem? Ja millal see umbes aset leidis?'
'Nuh, natike tuttava moega ta oli kyll, aga eip ole mina teda varem n2nnu ega hiljem ka mitte. Lihtsalt vanainimese lollus k6ik. Ja see oli umbes p2iv v6i kaits enne provva tapmist.'
'Ahaa, eks ma uurin ka natuke naabritelt, kas nemad midagi kahtlast t2hele on pannud. Vastasmajad tunduvad tyhjad olevat, aga kes elavad teie k6rval olevates majades?'
'Nuh, vasakul elab provva Maysfield. Kena daam. Head kombed ja tema meile k6rveitsa andiski, joo. V2ga kena inimene, k2is vahepial meie provvaga tiid joomas. Ja paremal elab provva Tibbles. Nad m6lemad om lesknaised. Provva Tibbles on natike nupust nikastanud. Eip ole p2ris selge m6istusega. P2rast mehe surma ta s22raseks muutuski jaa. Aga tema om ka kena naine. Ei tee kellelegi kurja. Temaga koos elab ka tema p6etaja, et vana Tibblesil silma peal hoida. Lapsed om k6ik v2ljamaale 2ra l2inud, eip taha vana haiget ema omale koormaks, joo.'
'T2nud h2rra Buckley. Ma l2hen ja kylastan teie naabreid. Kui midagi meenub, siis helistage, siin on minu kaart. Ja m6elge natuke selle mehe peale, keda te n2gite. 2kki te olete teda t6epoolest n2inud. Head p2eva. Ma leian ise v2ljap22su.'
'K6ike hiad uurijah2rra. Eks ma siis helista, kui miskit meelde piaks tulema.'
Tiggins astus Charvet' perekonna peauksest v2lja ja j2i m6ttesse. Tuttava v2limusega mees, keda pole varem n2htud ja kes arvatavasti imetles maja fassaadi ja kadunud k6rvits. Kus kuradis siin seos on? Lisaks veel poeg, kellel oleks k6ige enam p6hjust m6rvaks, aga kes tegelikult on puhtast kullast sydamega inglike, kes ei teeks k2rbselegi liiga ja muidugi madu-uss. Viimane tuletabki meelde, et peaks tema alibi vettpidavust kontrollima. Uurija kobab taskus oma telefoni, selle leidnud, valib ta oma nooremabi numbri. Poiss on uus, seega esialgu j22b ta kontorit nyhkima ja k6ikv6imalikku tyytut paberit66d tegema. Vastupidavustest.
'Michael, palun kontrolli mu jaoks yhe alibi t6esust. Isik on Emily Charvet ja jutu j2rgi oli ta eelmisel kolmap2eval, 24. kuup2eval Bristolis kassin2itusel. Mingisuguse vanatydrukute klubiga, pagan, mul l2ks meelest, mis selle nimi oli..'
'Kellel-Neid-Mehi-Yldse-Vaja-On?' pakkus abivalmis h22l teiselpool telefoni.
'Jah, t2pselt. Tee see asi 2ra, Michael!'
'Saab t2htud, s66r.'
K6ne katkestati. Tiggins v6ttis suuna vasakule, kus Buckley jutu j2rgi pidi elama proua Maysfield. Maja oli umbes sama vana kui Charvet'de maja, kuid ilmselgelt halvemas seisukorras. Ju polnud omanikul kopsakat varandust selle restaureerimiseks.Tiggins koputas uksele ja j2i tykiks ajaks vastust ootama. L6puks kohmitseti uksega ning v2ikesest praost piilus v2lja kahtlustav n2gu:
'Jah?'
'Tere, mina olen uurija Tiggins. Mul on teile m6ned kysimused seoses Susie Charvet' surmaga. Kas ma tohin sisse tulla?'
Kahtlustav n2gu hindas uurijat m6ni hetk ning seej2rel lubas mehel sisse astuda.
'Mulle r22giti, et Susie surma p6hjuseks on hoopis m6rv, mitte enesetapp. Kas on nii?'
'Jah, praegu on juba t2iesti kindel, et tegu polnud enesetapuga. Ega te viimasel ajal kedagi kahtlast siinkandis n2inud pole. V6i olete t2heldanud midagi eriskummalist?'
'Noh, ma ei tea kui v2ga see asjasse puutub, aga keegi on mu aia k6rvitsatest tyhjaks teinud. Kui see pole eriskummaline, siis ma ei tea, mis see on.'
'K6rvitsad?!' hyyatas Tiggins. 'Jumal, need k6rvitsad hakkavad mulle juba peavalu tekitama..,' pomises ta omaette. 'Millal te avastasite, et teie k6rvitsad on kadunud?'
'Kas saab veel midagi totramat kysida???' m6tles mees.
'See oli teisip2eva 6htul, enne Susie m6rva. Ma olin just p2eval vanale Buckley'le yhe piraka andnud ja 6htul, kui ma oma kassi otsima l2ksin, avastasin, et yhtegi k6rvitsat mu aias enam polnud. Kas see t6esti puutub asjasse?' kysis proua Maysfield v2ikese 2rritusega.
'K6ik v6ib olla, proua, k6ik v6ib olla..,' vastas Tiggins m6tlikult.
'Aga inimesed, kas te olete kahtlaseid inimesi siin t2naval luusimas n2inud?'
'Yks soliidne h2rrasmees jalutas paar korda siinkandis, vaatas huviga maju, aga ta n2gi v2lja k6ike muud kui kahtlane.'
'Te ytlete paar korda? Ta on siis rohkem kui korra siin k2inud? Kas te oskate 6elda, millal ja kas ta tundis m6ne maja vastu rohkem huvi kui teiste?'
'Tjah, esimene kord ma n2gin teda pyhap2eval kuskil l6una ajal ja teine kord oli vist teisip2eval umbes p2rast kella nelja. Ja tundus, et k6ik majad pakkusid talle yhtemoodi huvi. Kuigi jah, t6esti, ta vaatas Susie maja m6ni sekund kauem kui teisi, aga pole ka imestada, sest see n2eb t6epoolest ilus v2lja. Eriti v6rreldes minu hurtsikuga.'
'Ja p2rast proua Charvet' surma te pole teda n2inud?'
'Ei, rohkem mitte.'
'Kas siin majas elab peale teie veel keegi?'
'Ei, mina ja mu kass. Lastel on juba oma elu. Nad k2ivad vahel kylas.'
'Selge. Vabandust, aga ma pean teadma, kus te olite kolmap2eval kella 2 ja 3 vahel?'
'Kui te just teadma peate, siis ma l2ksin kella kaheks bingot m2ngima ja koju j6udsin umbes nelja ajal koju.'
'Ja kas on keegi, kes seda t6estada v6ib?'
'Loomulikult, terve saal kuulis, kui ma 'BINGO!' karjusin. Mul on isegi tšekk alles. Ma pole seda veel rahaks teinud. Pole vajadust olnud. Kas soovite seda n2ha?'
'Jah, sellest piisab, ma arvan.'
Proua Maysfield lahkub toast ning naaseb oma k2ekotiga, kust t6mbab v2lja tšeki, millel ilutses kuup2ev 24. oktoober.
'See on t2naseks k6ik, kui midagi meenub, helistage mulle. Siin on mu kaart. Vabandust h2irimise p2rast.'
'Pole midagi, aitasin hea meelega, see on k6ik, mida ma Susie heaks teha v6iksin. 6elge palun, kas on juba keegi, keda te kahtlustate?'
'Noh, ei kahtlusta veel kedagi, sest ma pole k6iki saanud veel yle kuulata, kuid senini on David Charvet ainus, kellel puudub alibi.'
'David! Ei v6i olla! Susie armastas teda nii v2ga..'
'2rge erutuge proua Maysfield, see, et tal puudub alibi, ei t2henda, et keegi teda m6rvariks peaks. Tal poleks isegi selleks motiivi olnud.'
'Jah, see on vist t6si, teda ei huvitanud kunagi Susie raha.'
'Ma pean nyyd minema ja teisi naabreid kuulama. Kui midagi meenub, helistage kindlasti. Ka t2htsusetud asjad v6ivad yliolulisteks osutuda. Head p2eva!'
'Head p2eva, h2rra Tiggins.'
Kui Tiggins t2navale j6udis, v6ttis ta taas oma telefoni ja helistas nooremabile:
'Michael, palun kontrolli, mis kell algas 24. oktoobril bingo.'
'Jah, s66r. Muide, Emily Carvet oli t6epoolest tol p2eval Bristolis kassin2itusel.'
'Selge, t2nan.'
Seegi k6ne l6petati j2rsult. Mis kuradi v2rk nende k6rvitsatega oli? Need rohked niidiotsad ajavad lausa segadusse, ei tea kohe, kust alustada. J2lle see soliidne h2rrasmees, kes j2i Maysfield'ile pigem meelde n2gusa h2rrasmehe kui potensiaalse m6rvarina. Jumal, kuhu see k6ik viib. Ja k6rvitsad! Kes see on? K6rvitsamaniakk, kes pidas Susie Charvet'ga maha surmav6itluse hiigelk6rvitsa p2rast ja seej2rel lavastas selle enesetapuna. Pagan, isegi relv ei viinud omaniku juurde. J2lle valib ta Michaeli numbri:
'Vaata palun, kas l2hip2evil on kuskil teatatud k6rvitsavargusest.'
'K6rvitsavargusest, s66r?' kysis k6hklev h22l.
'JAH, K6RVITSAVARGUSEST!!' k2ratas 2rritatud Tiggins ja l6petas k6ne. Selle ajaga oli ta j6udnud proua Tibblesi ukse taha. Ta andis kella ega pidanud isegi poolt minutit ootama, kui yks mustanahaline naisterahvas talle otsa vaatas.
'Mida te soovite?'
'Tere, mina olen uurija Tiggins. Ma sooviksin esitada paar kysimust proua Tibblesile.'
'Vabandust, aga teda pole. Ta on sanatooriumis ja tuleb homme.'
'Ahsoh. Kas teie olete ta p6etaja?'
'Ei, h2rra. Ma valvan maja, kui kedagi kodus pole. P6etaja on temaga kaasas.'
'Ega te juhuslikult 24. oktoobril maja ei valvanud?'
'Ei, h2rra. Proua Tibbles oli tol n2dalal kodus. Mind kutsutakse alles siis, kui k6ik on kodust 2ra.'
'Selge, vabandust, et segasin. Head p2eva.'
'Head p2eva, h2rra. Tulge homme umbes kella viie paiku tagasi. Selleks ajaks nad peaksid juba kodus olema.'
'Jah, ait2h.'
Olgu, niipalju siis sellest. Nyyd tuleb veel sadamasse s6ita ja yle kuulata see mees, kes pidi olema 'kurat isi'. 13. kai siis. Tiggins istub autosse ja suundub sadamasse. Pagan, milline ajaraiskamine. Enam kui kindel, et ka h2rra Carvet'l on vettpidav alibi. Noh, kontrollime yle, olemegi kohal. Jaht polnud v2ga suur, kuid siiski muljetavaldav. Leidnud ise endale tee jahile, koputas Tiggins kajuti uksele, mille tagant oli kosta mehe m6minat ja naise kudrutavat h22lt, mis j2rsku vaikis. Hirmus sahmimine ja seej2rel t6mbas v2ga 2rritunud mees kajutiukse lahti:
'JAH?' k2ratas ta.
'Tere, mina olen uurija Tiggins ja sooviksin esitada teile paar kysimust seoses teie armastatud naise surmaga,' ei lasknud uurija end mehe agressiivsest hoiakust h2irida.
'Noh, praegu on paganama halb aeg! Teil oleks pidanud j2tkuma v2hemalt viisakust etteteatamiseks. Tulge palun homme tagasi!' n2hvas h2rra Charvet ja yritas ukse kinni lyya.
Tiggins sai jala just 6igel hetkel vahele ning naeratas v6luvalt:
'Vabandust, aga asjaga on kiire. Ma ootan v2ljas kuni te end syndsalt riidesse olete pannud,' ytles mees ning koristas oma varbad ukse vahelt.
Millegip2rast tundis Tiggins rahuldust, et oli suutnud mehe endast v2lja ajada. Norman Charvet'l oli v2ga ebameeldiv n2gu, mis oli arvatavasti joomisest ja suurest pingutusest punane. Mida kyll Susie Charvet selles mehes n2gi? Praegu oli raske aru saada, kas mees isegi nooruses n2gus oli olnud. P2rast 5-minutilist ootamist ilmus kajutist v2lja ka Norman Charvet.
'H2rra Charvet, kus te olite eelmine kolmap2ev kella 2 ja 3 vahel?' asus uurija kohe asja kallale.
'M6h, ee.. siinsamas. Jah, ma olin selles kajutis.'
'Ja kas keegi saab seda t6estada?'
'Nojah, loomulikult. See linnuke seal kajutis, tema oli koos minuga.'
'Ja tema on yks teie armukestest, kelle te maha lubasite j2tta?'
'KUIDAS TE JULGETE?? Milline jultumus!' m6irgas mees, kuid seej2rel otsustas muuta taktikat ning s6nas:'Kui aus olla, siis tema on suhteliselt uus, tekkis p2rast lubadust,' irvitas Norman Charvet Tigginsile n2kku.
'Selge. 6elge, kas te kahtlustate kedagi? Kellel oleks p6hjus teie naise tapmiseks?'
'Loomulikult ma kahtlustan! Ei, ma tean! David tegi seda! Nad tylitsesid vahetpidamata ja tema oleks ka k6ige rohkem kasu saanud. Kui see testament ikka 6ige oli.'
'Soh, rohkem mul teile kysimusi pole. Kas te palun kutsuksite oma daami, et see teie s6nu kinnitaks?'
'Otsekohe detektiivih2rra,' lipitses Charvet ja kadus kajutisse.
Minuti p2rast tuli mees v2lja yhe vulgaarse naisega:
'Kallis, ytle sellele onule, et me olime eelmisel kolmap2eval siinsamas, kahekesi.'
'Ausalt ka olime, uurijah2rra,' k2distas naine v6ltsilt.
'Olgu siis, ma ei sega teid rohkem,' vastas Tiggins ja heitis pilgu Charvet' n2ole, mis oli kaunikesti rahulolev ja ytles:'Muide, testament oli 6ige.'
Selle mehega polnud m6tet rohkem r22kida. Midagi asjalikku temalt kuulda ei saa. Tiggins lihtsalt ei suutnud vastu panna kiusatusele selle 6udse mehe tuju rikkuda. Ja see ilme, mis tema n2ole t6usis, kui Tiggins talle ytles, et testament oli 6ige, lihtsalt suurep2rane! Ja nyyd jaoskonda, 2kki Michaelil on midagi head.. aga...
'S66r, viimase 5 aasta jooksul pole teatatud yhestki k6rvitsavargusest ja 24. oktoobri bingo algas kell 2 ja selle v6itis keegi vanaproua Maysfield.'
'Ah, olgu pealegi. Ma ei lootnudki midagi erilist. Sa v6id t2na koju minna. Ma tuhnin veel m6nda aega paberites.'
'Selge, s66r, ait2h. Head 6htut.'
P6rgusse! Homne kohtumine peast p6runud vanaeidega vaevalt, et mingit selgust toob. Kuhu on kadunud m6rvarid, kes j2tavad endast maha korralikke niidiotsi, mitte k6rvitsaid!!!
Tiggins j6udis koju kella 1 ajal 66sel, sest tal polnud kedagi, kelle p2rast varem tulla, kuid polnud saanud targemaks. Mees vajus sygavasse unne enne, kui ta riidedki oli j6udnud 2ra v6tta ja 2rkas v6patusega kell 5 hommikul. Unen2gu. Mees, kelle peaks oli k6rvitsast latern, jooksis majast majja ja lasi maha k6ik inimesed, keda kohtas. Koledad karvutud kassid hakkasid laipade ymbert verd lakkuma ning seej2rel asusid kehade s66mise kallale. K6ike seda j2lgis eemalt keegi mees ylikonna, jalutuskepi ja kaabuga, kuid ta n2gu polnud n2ha, aga millegip2rast tundus ta olek rahulolev. L6puks j6udis k6rvitsapea Tigginsini, kuid k6hkles. Mees ylikonnaga hakkas karjudes nende poole jooksma. Tiggins tahtis p6geneda, kuid libises k6rvitsa viljalihal ning 2rkas kellegi karjumise peale, kuni avastas, et see oli tema ise ning j2i vait. P2rast seda suikus uurija rahutusse unne ning ta 2ratas telefonihelin.
'Pask!' Kell oli 12 l2bi.
'Hallo?'
'Hallo? Kas ma r22gin uurijah2rra Tigginsiga?'
'Jah, kuulen.'
'Buckley siinpool, ylemteener. Tahtsin teile teatada, et me n2gime t2na seda miist, kes meie maja j2lgis. K2isime Heleni-provvaga turul syya ostmas ja Heleni-provva tundis ta 2ra. Ta p6le miskit kahtlane, see oli ju vana h22 Tommy-h2rra.'
'Tommy? Te siis tunnete teda?'
'Jooh, ikki tunnen, minu vana pia eip ole enam selge. M6istust yldse eip ole. Noorena oli ta Susiesse armunud. Tahtis ta 2ra v6tt, aga Susie valis selle lurjuse ja kaabaka. Tommy oli h22 poiss, tema p6leks Susie k6rval teisi naisi vaadanudki, aga mis nyid enam... Tema eip teadnudki, et Susie l2ind. Kole oli kohe ytelda. Vaene poiss. Kutsusime ta meile 6htus66gile. Loodan, et noorh2rra David kurjaks eip saa, et vanad om 6ite h2bematuks l2ind.'
'Ahsoo, nii on siis lood. Noh, ait2h, et mulle teada andsite. Kui veel midagi meenub v6i teada saate, siis helistage.'
'Jah, uurijah2rra, ilmtingimata helistan. Hiad p2iva.'
Niidiotsad v6i asjad, aga need v2hesedki kistakse k2est! Ja nyyd pole j22nud muud kui ainult k6rvitsad. Tigginsil EI olnud hea tuju. Ta karjus iga autojuhi peale, kes tema arvates liiga aeglaselt s6itis ega vaevunud vastama kolleegide tervitustele. Ta keeras kabineti ukse lukku ja istus tunde peaaegu liikumatult. Kulm m6tlemisest kipras ja s6rmed n2rviliselt lauda trummeldamas. Kell neli andis ta alla ning istus autosse ja s6itis proua Tibblesi maja ette. N2pu hoidmine uksekellal natuke kauem, kui oleks vaja olnud, t6i kaasa kiire avamise.
'Pole tarvis nii kannatamatu olla!' pahandas lahke n2oga naine, ilmselt p6etaja.
'Vabandust. Mina olen uurija Tiggins. Ma sooviksin teile ja proua Tibblesile m6ned kysimused esitada. Teie olete ta p6etaja, kas pole?'
'Jah, nii see on. Ma pean paluma, et te vanaprouaga kannatlik olete. Ta pole p2ris terve.'
'Muidugi. Kas ma v6in sisse tulla?'
'Loomulikult, h2rra uurija. Ma olen t2na natuke hajameelne. Istuge palun siia. Ma l2hen ja toon proua Tibblesi.'
Tiggins j2i kangestunult seisma. Terve elutuba oli k6rvitsaid t2is! Hetk hiljem ilmus p6etaja koos arulageda naeratusega vanaprouaga.
'Tervist, proua Tibbles, mina olen uurija Tiggins. Kas see sobiks teile, kui ma m6ned kysimused esitan?'
'Jajah, muidugi, pojake. Kas sa sooviksid teed? V6i ehk kypsist? Hi-hi-hii. Need on šokolaaditykkidega. Hi-hi-hii. Teile kindlasti maitsevad.'
'V6ib-olla hiljem, proua Tibbles. Kas tohib teada, kust te k6ik need k6rvitsad saite?'
Vanaproua vaatab syydlaslikult mujale ja seej2rel anuvalt p6etajale otsa.
'Ei, proua Tibbles, teie tegite pahandust ja peate nyyd k6ik 2ra r22kima. 6elge uurijah2rrale, kust te need v6tsite,' pahandas p6etaja leebelt nagu oleks tegemist lapsega ning lisas seej2rel Tiggensile:'Ta oli teisip2eva l6unast kuni kolmap2eva 6htuni yksinda. Ma pidin 2ra k2ima, mu ema sai infarkti.'
'Ma loodan, et teie emaga on korras, kuid kas pole ohtlik teda yksinda j2tta?'
'Jah, ta toibub, t2nan kysimast. Ma ei leidnud kedagi, kes ta eest hoolitseks, aga ta saab ise ka hakkama. Ta pole ohtlik, lihtsalt natukene.. noh..,' ei l6petanud p6etaja lauset ja vaatas Tibblesit, kes talle andekspaluva pilguga otsa vaatas. 'Halloween ju l2heneb. Me n2gime yhe poe vaateaknal k6rvitsast tehtud laternat ja vanaproua n6udis endale ka sellist. Noh, yhe sellise me tegimegi, aga ta sattus sellest nii suurde vaimustusse, et tahtis sellistega terve maja t2ita ja kui mind polnud kodus, m6tles proua Tibbles natuke proua Maysfieldi aeda ryystada. Me tegime enne koogi, et 6htul vabandust paluma minna, kas pole nii, proua Tibbles?'
'Hi-hi-hii, l2hme jah. Kas sa ei taha kypsist? Need on šokolaaditykkidega. Ja k6iki k6rvitsaid ei v6tnud ma ise, oo ei. Yhe, selle suure-suure seal andis yks kena noormees Charvet'de majast mulle kolmap2eval. Jaa, ta ise andis. Ma tahtsin just proua Susie k2est kysima minna ega tal m6nda k6rvitsat yle pole. L2ksin v2iksest uksest, jaa, k66ki, seal tavaliselt k6rvitsaid hoitakse, jaa. Hi-hi-hii. Aga ma ei n2inud teda. Seal oli hoopis see n2gus noormees. Hi-hi-hii. Alguses ta oli natuke kuri, jaaa, aga kui ma ytlesin, et mul oleks laterna jaoks k6rvitsat vaja, muutus ta v2ga kenaks. Ytles, et tal just yks selline on. Hi-hi-hii. See kukkus laua pealt maha ja oli natuke katki, aga laternaks k6lbab, ytles noormees. Hi-hi-hii. See oli punase v2rviga koos, aga noormees ytles, et see tuleb veega maha. Hi-hi-hii.'
Tiggins hyppas nii j2rsult toolilt pysti, et p6etaja ning Tibbles v6patasid.
'Proua Tibbles, see on v2ga t2htis. Palun proovige meelde tuletada, mis kella ajal see oli.'
'Hih, see oli p2rast mu lemmikfilmi. Jaa, ma l2ksin p2rast seda jalutama, sest ma tahtsin proua Susielt k6rvitsat kysida.'
'Lemmikfilmi all ta m6tleb tegelikult yhte seebikat. Kodus ja v66rsil. See saab l2bi umbes poole kolme paiku.'
Tigginsil hakkas j2rsku v2ga palav:'Proua Tibbles, milline see mees v2lja n2gi? Ega ta teile oma nime ei 6elnud?'
P6etaja silmad olid yllatusest p2rani:'Ka-kas.. tema siis oligi.. Te tahate 6elda, et proua Tibbles.. et ta n2-n2gi m6rvarit?!'
Tundus, et vanaproua ei kuulnudki p6etaja juttu:'Noh, ta oli v2ga kena ja viisakas. Hi-hi-hii. Muidugi siis mitte, kui ta kuri oli. Aga see oli ainult alguses. P2rast oli ta v2ga v6luv, sydamlik naeratus. Hi-hi-hii. Kui ma noorem oleksin, siis ma kindlasti prooviksin ta sydant v6ita. Hi-hi-hii. Aga oma nime ta ei 6elnud, ei.' J2rsku ajas vanaproua silmad suureks ja ytles:'Oh, mina vana loll. Ta lubas mulle k6rvitsa ainult siis, kui ma kellelegi ei r22gi, kust ma selle sain.' Tibbles tundus 2kki v2ga kurb:'Kas ma pean nyyd k6rvitsa tagasi andma?' ja vaatas anuvalt p6etajale otsa.
'Ei, kullake, ei pea,' vastas p6etaja nutune h22l.
'Proua Tibbles, kas te olete seda meest ka varem n2inud? Kas see v6is olla noorh2rra David?'
'Hi-hi-hii, ei ole mina teda n2inud, ei. Ja noorh2rra David see ka polnud, hi-hi-hii, tema on ju alles laps, jaa. See mees oli t2itsa v66ras. V2ga n2gus ja kui v6luvad kombed. Hi-hi-hii.'
Tigginsi syda tagus meeletult. Ta leidis tunnistaja. Nyyd on vaja veel syydlane leida. M6te t66tas palavikuliselt. M6ne minuti p2rast lausus ta Tibblesile:'Kas te tahaksite veel k6rvitsaid?' N2hes naise energilist noogutamist j2tkas uurija:'T2na 6htul toimub Charvet'de majas 6htus66k, kuhu v6ib tulla ka see kena noormees. Teie olete samuti kutsutud, kuid tehke n2gu, nagu te ei teaks seda noorh2rrat. Te ei taha ju teda pahandada, sest nii ta v6ib teilt k6rvitsa tagasi v6tta, eksole?' Proua Tibbles noogutas ja Tiggins j2tkas:'Ka mina tulen sinna 6htus66gile ja ma palun, et te teeksite j2rgmiselt, kui mind n2ete: kui see noormees on sama h2rra, kes teile k6rvitsa andis, siis ajage ymber oma joogiklaas, aga 2rge 6elge midagi. Kas saite aru?' Tibbles noogutas ja Tiggins palus tal korrata, mida ta tegema peab.
'L2hen proua Susie juurde 6htus66gile ja kui seal on see kena noormees, hi-hi-hii, siis ma m2ngin, et ma ei tunne teda. Ja kui ma teid n2en, siis ajan ymber oma joogiklaasi. Hi-hi-hii. Aga ainult siis, kui see on sama mees. Aga millal ma oma k6rvitsad saan? Mul on neid vaja, jaa.'
'Te saate oma k6rvitsad siis, kui te olete tubli olnud, sobib? Ja ma r22gin proua Maysfieldiga ja palun, et ta lubaks ka need k6rvitsad alles j2tta. Kahjuks ma pean paluma selle suure k6rvitsa. Ma toon selle tagasi, aus6na. Kas lubate?'
Tibbles k6hkles natuke aega, kuid siis lubas k6rvitsat laenata.
'Ja vaadake, et te 2ra ei unusta, mida ma palusin teil teha. Kas lubate?'
'Hi-hi-hii, luban. Kena noormees. Oled sa kindel, et sa kypsist ei soovi? Need on šokolaaditykkidega.'
'V6ib-olla m6ni teine kord. Head p2eva, proua. 2rge siis unustage. Ja ma v6tan teie k6rvitsa nyyd kaasa, kui tohib.'
'Minu k6rvitsa, miks?' kysis vanaproua ehmunult.
'Ma laenan seda, toon varsti tagasi, luban.'
'No olgu siis, hea poiss. Kypsist soovid? Hi-hi-hii.'
'Ma juhatan teid v2lja, h2rra Tiggins. Siitkaudu, palun.' lausus p6etaja natuke v2riseva h22lega.
Tiggins v6ttis k6rvitsa, mis polnudki enam niiv2ga k6rvits kui k6rvitsa puder. Yks pool oli t2ielikult sodi. Sellest siis need k6rvitsaseemned ja viljaliha...
'2rge laske Proua Tibblesil unustada, mida ma tal teha palusin. Teist m6lemast oli v2lga palju abi, suur t2nu. Mingi hetk helistatakse teile Charvet' majapidamisest ja kutsutakse 6htus66gile, teie ylesanne on kutse vastu v6tta ja proovige selleks ajaks rahuneda. Me ju ei soovi, et see h2rra enne minu tulekut midagi kahtlustama hakkaks ja lahkuks. Kohtumiseni 6htul.'
'Jah, h2rra Tiggins, ma yritan. Head p2eva.'
See lihtsalt peab klappima! Muud v6imalust lihtsalt pole. Ilma selleta j22ksin ma tyhjade k2tega. K6rvitsamysteerium lahendatud, salap2rane sympaatne mees ei ole m6rvar ja 6iget m6rvarit on n2inud ainult yks vana pooletoobine. Mis oleks veel hullem stsenaarium yhele m6rvajuhtumile? Tiggins kihutas autoga kontorisse ja pani k6rvitsa nooremabi lauale:
'Lase sellelt verd otsida ja kui leiate, tehke DNA-analyys ja v6rrelge tulemust Susie Charvet'ga, on selge? Ja sellega on kiire!'
'Jah, s66r. Ma hakkan sellega otsekohe tegelema, s66r.'
'Tee seda, kui tulemus k2es, helista! T2na ma enam siia ei tule.'
Tiggins kihutas Charvet'de juurde. Ta sisenes k66giuksest, et preili Emily midagi kahtlustama ei hakkaks. Pagan, nyyd on vaja veel t6endeid, mille alusel see Tommy syydlaseks teha, sest arvatavasti ainult proua Tibblesi tunnistusest ei piisa..
'Tere p2evast, proua Helen!'
'Issand jumal! Kuidas te mind ehmatasite!'
'Palun v2ga vabandust, aga mul on teie abi vaja. Ma kuulsin h2rra Buckley k2est, et te korraldate t2na 6htus66gi, kuhu on ka kutsutud keegi h2rra Tommy..?'
'Jah, Tommy Wolfe. Kena poiss.'
'Mul on teile yks suur palve. Palun kutsuge 6htus66gile ka proua Tibbles,' s6nas Tiggins ja lisas seej2rel:'Samuti proua Maysfield.' Et asi sellele Wolfe'le kahtlane ei paistaks.
'Proua Tibbles? Kyll see on alles imelik palve!' hyyatas majapidajanna, kuid lisas siis:'Aga ma helistan talle kohe, uurijah2rra.' Helen hakkas k66gist v2ljuma, kui j2rsult paigale j2i ja kysis:'Kas te olete midagi olulist leidnud, uuurijah2rra? Kas te teate, kes seda Susiele tegi?'
'Praegu on veel vara midagi 6elda, kuid t2na 6htul selgub nii m6ndagi..'
Muidugi, miks ta kohe selle peale ei tulnud!
'Proua Helen, kas Tommy kirjutas proua Charvet'le kunagi armastuskirju?'
'Oojaa, h2rra uurija. Kymneid! Ja Susie hoidis need k6ik alles. Milline l66k see oli Tommyle, kui Susie h2rra Charvet'ga abiellus. Mina arvan, et ta armastab Susiet siiamaani. Jumal, jumal.'
'Kas ma v6iksin paluda yhe kirja?'
'H2rra Tommy armastuskirja? Jah, ma arvan, et ma leian teile m6ne, kuigi ma ei saa aru, miks teil neid vaja v6iks minna.'
'Ma selgitan hiljem. 2rge unustage oma naabritele helistamast. Ja palun 2rge r22kige m6rvast 6htus66gi ajal.'
'Jah, loomulikult, h2rra uurija. See on ju nii kole. Ma l2hen ja toon teile kirja.'
Tiggins j2i yksinda k66ki. Ja isegi motiiv oleks olemas. See lihtsalt ei tohi viltu minna! M6ne minuti p2rast tuli majapidajanna paki kirjadega tagasi.
'Suur t2nu, proua Helen. Ma toon need tagasi.'
'Ilmtingimata tooge, h2rra uurija. Susiele meeldis neid lugeda. Oh, kui teistmoodi k6ik oleks, kui Susie oleks ometi Tommyga abiellunud. Mu jumal, jumal.'
'T6epoolest..,' pomises Tiggins. 'Head p2eva, proua Helen. Ma astun 6htupoole l2bi ja toon kirjad tagasi.'
'Head p2eva, h2rra Tiggins. Te olete samuti 6htus66gile oodatud. See algab kell 8.'
Ja nyyd tagasi kontorisse. Ei tea, mida mu DNA-proov teeb. Pask, kell on juba 6! Tiggins vajutas gaasi ning oli 10 minuti p2rast kohal.
'Michael, millised olid tulemused?'
'Ma arvasin, et te ei tule enam kontorisse, s66r. Ma just hakkasin teile helistama. K6rvitsalt leiti t 6 e p o o o l e s t vere j2lgi ja see veri kuulus t 6 e p o o l e s t Susie Charvet'le, s66r.'
'V2ga hea. Mul on veel yks ylesanne. Palun v6rdle seda kirja Susie Charvet' surnukeha juurest leitud kirjaga. Ja sellega on kiire,' kamandas Tiggins ja tuiskas oma kabinetti. Ta pidi ootama umbes 20 minutit, kui Michael sisse astus.
'S66r, k6ik t2hed polnud identsed, kuid oli aru saada, et kirjad on kirjutatud sama inimese poolt arvatavasti erinevatel eluperioodidel. Kuigi hea advokaat v6ib ka vastupidist t6estada.'
'Pask, pask, PASK! Ma pean m6tlema. Mmmmmmmmm....... Pane need m6lemad kirjad asit6endite kotti ja too mulle tagasi. Mis kell on?'
'Kell on kolmveerand seitse, s66r,' vastas Michael ja v2ljus ruumist ning tuli tuli tagasi kahe asit6endiga ning pani need Tigginsi lauale.
Nyyd ei j22 muud yle, kui oodata ja loota proua Tibblesi peale. Kui Tibbles alt veab, ei ole kirjad kyllalt kaalukad asit6endid syydim6istmiseks. Aga kui ta yles tunnistaks.. hmm. Tiggens j2i kella poole kaheksani. Siis ta s6itis koju, t6mbas peale korralikuma pintsaku ja suundus Charvet' majja. Olgu nii, l2heb lahti. Tiggins lasi kella. Vana Buckley tuli ust avama.
'Tere 6htust, h2rra Buckley. Vabandust, et hilinesin.'
'6htast, h2rra uurija. P6le hullu, me isi ka alles istusime lauda. Astuge sisse.'
Buckley juhatas Tigginsi s66gituppa, kuhu olid juba kogunenud majapidajanna, proua Maysfield, Tibbles oma p6etajaga ja mees, kes pidi olema Tommy Wolfe. Uurija vaatas Tibblesile pingsalt otsa, aga see vaid naeratas arulagedalt. Pagan! Buckley hakkas just tulijat ylej22nud seltskonnale esitlema, kui ta j2rsult katkestati.
'Mis siin toimub?' kr2unus keegi uurija selja tagant. 'Kes need inimesed siia kutsus?'
K6ik oma pilgud ukse poole, kus seisis Emily Charvet.
'Mina kutsusin,' vastas h22l tema selja tagant.
'Sina, David?'
'Mina jah, see v2ikene 6htus66k on ainult valitud inimestele, niiet kas sa palun lahkuksid?'
Emily Charvet tulistas venda yhe vihase pilguga ning p66ras p6lglikult ymber ning lahkus.
Buckley ja Helen hingasid suurest kergendusest sygavalt sisse. Kui noorh2rra Davidit poleks tulnud, oleks nad alles suure peapesu saanud, see on kindel.
'Ma pole p2ris kindel, et ma seda h2rrat siin tunnen. Kas te tuvustaksite teda mulle?'
'Hi-hi-hii,' tegi proua Tibbles ja lykkas kyynarnukiga oma mahlaklaasi ymber.
Tigginsi syda j6nksatas ja ta lausus nii rahulikult, kui v2hegi sai:'Kas ma tohin teile esitleda, see on h2rra Tommy Wolfe, teie armastatud ema noorp6lves6ber ja m6rvar.'
'Hi-hi-hii,' tegi j2llegi proua Tibbles. P6etaja surus k2ed suule, muidu nii tasakaalukas proua Maysfield lasi kuuldele hyyatuse, Buckley tardus nind Helen lasi maha kukkuda kandikul. David vaatas uurijale arusaamatuses otsa. K6ige esimesena toibus sellest Tommy Wolfe.
'Mida? See on absurd! Te olete hull!'
Toas valitses haudvaikus.
'Oh ei, h2rra Wolfe, see kena vanadaam,' Tiggins osutas Tibblesile, kes ikka veel totakalt naeratas ja vahepeal oma 'hi-hi-hii' kuuldavale t6i, 'on tunnistajaks, et just teid ta n2gi m6rvap2eval umbes poole 3 paiku selles majas. Ta ytleb, et te isegi andsite talle k6rvitsa, millelt leidus Susie Charvet' verd.'
2rritatud Wolfe t6usis pysti ning ajas sellega oma tooli ymber:
'Napakas, te olete napakas! See vanadaam poolearuline. Ta ei tea, mida ta r22gib!'
'Kahjuks teab kyll, h2rra Wolfe. Ja see pole veel k6ik,' Tiggins v6ttis v2lja kaks asit6endipakendisse topitud kirja. 'Kiri, mis leiti Proua Susie Charvet' surnukeha juurest, on kirjutatud sama k2ekirjaga, millega olid kirjutatud armastuskirjad, millele on alla kirjutatud teie nimi.' V2ike bluff ei tee kellelegi halba..
'Uurija Tiggins, kui kena, et te nii ruttu tulla saite!' ytleb naine yritades oma h22lt meeldivalt mesiseks teha, aga mis k6lab hoopis kassi vingumise moodi.
'Preili Emily Charvet, ma oletan. Tulin kohe, kui aega sain. Kas v6ib edasi astuda?' vastab ukse taha ilmunud meesterahvas.
'Jah, jah, muidugi, astuge edasi. V6ib-olla te olete lehest lugenud, et meie ema... meie vaene, vaene emakene.. nuuks.. ei ole enam meiega. Meile 6eldi, et enesetapp, aga see on t2ielik absurd!! Tal polnud mingit p6hjust endaga nii tegemiseks. Ta oli viimasel ajal nii 6nnelik. Issi ytles talle, et ta j2ttis k6ik oma armukesed maha ja viis emme Vahemere 22rde puhkama!'
'Teie ema rahade eest muidugi..,' pomises uurija oma nina alla.
'Ja see, et ta raha sellele logard.. Vabandust, aga kas te ytlesite midagi?'
'Eiei, mitte midagi. J2tkake palun.'
'Noh, igastahes, nagu ma ytlesin, et ole see v6imalik, et emme raha sellele logardist joodikule j2ttis! Nad Davidiga tylitsesid kogu aeg. Nad ei sallinud teineteist silmaotsaski. Vihkasid teineteist! L6unad koos perega olid 6udusunen2od.. ja nyyd k6ik emme maine vara.. tema, selle joodiku k2sutuses. Kusjuures teisip2eva 6htul oli Davidil ja emmel kohutav tyli. Ma ei imestaks, kui k6ik naabrid seda kuulsid. Kui piinlik. Ei, ei.. see ei saa t6si olla. Ja sellep2rast me teid siia kutsusimegi, et te v2lja uuriksite, kes emmele nii tegi'
Tiggins pomiseb j2lle omaette:'Tegelikult te tahate teada, kas testament oli ehtne ja kuidass vastupidisel juhul varandus jagatakse, preili Mul-Pole-Emmest-Sittagi-Ma-Tahan-Ainult-Tema-Raha...'
'Vabandust, kas te ytlesite midagi?' kysib Emily uudishimulikult.
'Ei, mitte midagi.'
'Imelik, sest mulle tundus, et..,' ei saa Emily oma lauset l6petatud.
'Niisiis, ma asun kohe asja kallale. Teie ema surmaajaks on m2rgitud kolmap2ev umbes kella 2 ja 3 vahel. Kas ma v6iksin teada, kus teie sellel ajal olite?'
'Kuidas te julgete?? Kas te t6esti syydistate mind, kes on oma emale alati toeks olnud ja..'
'2rge palun 2rrituge, preili Charvet, see on mu t66. Uurija silmis on iga m6rvatuga seotud inimene potentsiaalne m6rvar.'
'Mina ja potentsiaalne m6rvar?? Ahh, mul hakkab halb.. mul on vaja istuda.'
'L2hme, istume elutuppa. Palun saage aru, preili, seadus n6uab. Mul pole muud vaja, kui teada, kus teie sellel ajal olite. Rahunege. Kas ma saan teile midagi valada?'
'Ei, ait2h. Kui te just teadma peate, olin ma terve kolmap2eva Kellel-Neid-Mehi-Yldse-Vaja-On? klubiga Bristolis, seal korraldati nimelt kassin2itus. Ma lihtsalt pidin seal oma kullakestega eputama.'
'Ja kas teil on alibi? See t2hendab, et kas keegi saab ka tunnistada, et te seal olite?' lisab Tiggins seletuseks.
'Jah, loomulikult, terve meie klubi on tunnistajaks, et minu kullakesed valiti k6ige ilusamateks ja paremini hoolitsetuteks kassideks.'
'Selge, see on hetkel k6ik. Kas ma saaksin r22kida teie venna Davidi?, kui ma ei eksi, ja teie isa h2rra Norman Charvet'ga?'
'Noh, vaadake, issit praegu pole. Ta on endast koledasti v2ljas. Emme surm raputas teda 6udselt. Ta on arvatavasti oma jahil ja joob. Ta joob v2ga palju viimastel p2evadel. Issi armastas emmet v2ga.'
'Hmm, selge, kas te saaksite mulle juhatada hiljem, kus see jaht t2psemalt asub? Ja kuidas on lood teie venna, Davidiga? Kas tema on kodus?'
'Jah, ma l2hen ja kutsun ta kohe alla.'
'Suur t2nu, kas ma v6iksin paluda, et te ei lahkuks? Ma esitan hiljem m6ned kysimused, mis puudutavad teie personali.'
V2ga aeglaselt hakkas Emily trepist ylesse minema. P6hjuseid oli kaks: 1. ta yritas olla v2ga graatsiline ja 2. niiv2ga vihkas ta r22kimist vennaga, kes on viimastel p2evadel eriti v2ljakannatamatuks muutunud. Davidi ukse taha j6udnud, kogus ta paar minutit julgust ning seej2rel koputas v2ga 6rnalt. Kui keegi talle ei vastanud, muutus koputamine tungivamaks.
'PASK, l6petage see l6hkumine, ma kuulen VAIKSEMALT ka!!! Pask, kell on ALLES 12!! Ma olen sada korda 6elnud, et 2rge segage mind enne FAKING KOLME!!!'
'David, kallis, kas sa oled syndsalt riides? Kas ma v6in sisse tulla?' vastab r2medale vandumisele 6rn Emily h22l.
'Sina, vana meeste6gija, mida kuradit sina tahad?' vastab r2me h22l.
Emily astub tuppa, kus ta vend ikka veel voodis logeleb.
'David, palun, Meile on kylaline. Uurija tuli. Ta tahab sulle m6ned kysimused esitada. Ja praegu on sydap2ev, selle asemel, et magada, sa v6iksid midagi targemat teha. T66le minna v6i midagigi. Sa jood oma elu maha.''Noh, minu poolest sa v6id uurijale 6elda, et ta v6ib kell 3 tagasi tulla. Ja tuletan sulle meelde, meeste6gija, et sina pead nyyd t66le minema, sest minul on raha, aga sul pole peale kolme inetu kassi mitte sittagi!'
'David, 2ra muutu labaseks. Palun tule alla. Kas emme sulle t6esti nii v2he t2hendas?'
'Sina oled 6ige inimene r22kima. Sind ei huvva emme m6rv yldse, raha on see, mida sa tahad, va ihnuskoi! Ja sa v6id uurijale 6elda, et kui ta tahab muga r22kida, v6ib ta ylesse tulla. Mina ei kavatsegi oma perset liigutada iga kord kui sa minu kuradi ukse taha kr2unuma tuled. JA nyyd KAO SIIT!!'
'Sa v2ike v2rdjas vereimeja..,' pomiseb Emily ja t6mbab ukse kinni just sel hetkel, kui David saapa talle j2rele virutas.
Kui Emily elutuppa tagasi oli j6udnud, k6ndis Tiggins toas ringi ning uuris suure huviga perepilte. Varasematel piltidel tundus, nagu olnuks see yks suur 6nnelik pere. Hilisematel piltidel oli midagi v2ga m2da: Emily n2gu kaunistas sunnitud naeratus, mis pani Tigginsi m6tlema, kas ta 2kki ei oskagi naeratada, kadunud Susie Charvet oleks tundunud ka siis maailma 6nnetuima naisena, kui tal poleks olnud 2ranutetud silmi, aga uurijat yllatas noormees, kes pidi olema David: ta oli v2ga n2gus - langenud ingli ilu, mida ei rikkunud ka p6rnitsev ja p6lastav pilk, n2is, nagu tundnuks ta vastikust terve oma perekonna vastu ja l6puks Norman Charvet, kelle ilme tundus ylej22nud pere k6rval t2iesti kohatu, sest naeratus tundus olevat t2iesti 6nnelik ja rahulolev!
'Vabandust h2rra uurija, aga ma kardan, et te peate ylesse minema. David ei tunne end h2sti. Trepist ylesse ja vasakut k2tt esimene uks.'
'T2nan, preili Charvet.'
Davidi ukse taha j6udnud, koputas Tiggins uksele ning ootamata vastust astus sisse.
'Preili Charvet ytles, et te tunnete end liiga halvasti ega saanud alla tulla. Loodan, et te ei pahanda, kui ma teile m6ned kysimused esitan. Mina olen muide uurija Tiggins.'
'Sitta ma tunnen, ma lihtsalt p6him6tte p2rast ei tule voodist v2lja enne kella kolme. Kui ma just ise ei taha, loomulikult. Teil oli kysimusi, tulistage. Ja tehke siva. Ma pole oma unenormi t2nu sellele mj2uguvale meeste6gijale t2is saanud magada.'
'Olgu nii, ma asun kohe asja juurde. Kas teie arvates pole see imelik, et teie olete oma ema ainup2rija? Teie 6e s6nul te tylitsesite oma emaga pidevalt, lausa vihkasite teineteist, ytles preili Charvet. Kas see ei tunduks teile kahtlane?'
'No shit, Sherlok! Loomulikult on see sitaks imelik. Pask, ma loodan, et testament oli ikka 6ige. Mutt lubas, et ta annab oma vara lastehaiglale ja meile ei j2ta kuivand sitajunnigi. Ja jah, me tylitsesime emaga, aga vihkasime? Jessas, k6va s6na. V6ib-olla ema t6esti vihkas mind, aga mina teda mitte. Vihkasin ta n6rkust ja sellest ka k6ik need tylid.'
'Mille p2rast te tylitsesite?'
'P6hiliselt isa p2rast. Ma yritasin talle selgeks teha, et ema on loll, kui ta isa juurde j22b, et see raiskab tema varandust nende m6ttetute naiselajate peale, kes ilma isa kingitud eheteta n2eksid v2lja nagu mu faking 6e faking kasside tagumine faking pool. Ytlesin talle, et isa ei armasta teda ja et k6ik need kingitused p2rast j2rjekordset vahelej22mist on tema enda kuradi raha eest osetud. Ta oli nagu paganama zombi, kui ta selle viagrat t2is sita p2rast muretses. Ytles mulle, et mida teised arvaksid, kui ta mehe maha j2taks ja et see oleks meie pere mainele halb. Meie perel pole enam mingit mainet j22nud!!! Vanamees hoorab l6bumajades ja seltskonnas ja..'
'Ja teie?'
'Jah, ja mina, perekonna teine must lammas, joodik ja logard jajah, seda ka. Ytlesin emale, et t2iega suva, mida need ennastt2is mutid ideaalsete meeste ja lastega temast arvavad. Mida tema endast arvab, kui laseb sellel j2tkuda? Aga mu s6nad olid m6eldud tuulele, mis tema tagumikust tuli.'
'Ja teie teisip2evane tyli? Selle m6te oli sama?'
'Enam-v2hem jah, nad olid just Vahemere 22rest tagasi tulnud. See vana peerun2gu oli lubanud, et j2tab oma armukese(d) maha ja pyhendub meie perekonnale, v6i selle varemetele. Lubas end k2sile v6tta ja isegi t66le minna, et mitte ema varandust raisata, et see j22ks lastele v6i midagi sellist. Mutt oli sellest pullisitast nii sillas, aga samal ajal l6butses vana j2lle yhe oma kullakesega. Juhtusin n2gema, kui isa sellele hoorale autoga j2rele tuli(peatusin samas hotellis, eraasjad) ning lilli ja arvatavasti m6ne v2ga kalli ehte andis, mis, yllatus-yllatus, oli ema raha eest ostetud, et see tema paksu pauna otsas s6idaks. Faking pask. R22kisin emale, et isa ei pea niikuinii oma lubadustest kinni ja uskumatu, et ta nii kuradi naiivne on. Tema hakkas mu peale karjuma, et ma vihkan teda, et ma alati tahan k6ik hea 2ra rikkuda. Siis sai mul faking k6rini. Ytlesin talle, et ta on yks hale ja kurb lipakas, kui ta isa juurde j22b ja l2ksin jooma.'
'Kas teie ema oleks olnud enesetapuks v6imeline?'
'Loomulikult oli! Ta oli yks kuradi inimvare, kes tegelikult v2ga h2sti aru sai, mis selles kuradi majas toimub. Pask, ma olen yllatunud, et ta seda ei teinud.'
Tiggins kergitab yllatunult kulme:
'Mida t2hendab, et ta seda ei teinud? Kust te seda v6tate? Yldsegi, kus te kolmap2eval kella 2 ja 3 vahel olite?'
'Loomulikult ei olnud see pagana enesetapp. Esiteks, ema ei oleks osanud relva 6igetpidi k2eski hoida, teiseks, see kiri laiba juures polnud yldsegi tema faking k2ekirjaga kirjutatud ja kolmandaks, miks, p6rgu p2ralt, teie siis siin olete?'
'Seega, see polnud siis teie ema k2ekiri ja teie s6nul ei omanud ta ka relva? Selge, siiski, kus te olite kolmap2eval m6rva ajal?'
'Arvatavasti hullasin yhe hurmava prantslannaga. Jah, nii see oligi, kell pool 3 me s6ime hommikus66ki ja l2ksime lahku mitu head tundi hiljem.'
'Ja kust ma selle prantslanna leida v6iksin? Palun 6elge tema nimi.'
'Kust mina tean, mis ta kuradi nimi oli! Mingi Sylvie v6i Carmen v6i Josephine v6i kurat seda teab! Mind ei koti mingid paganama nimed. Ja ma ei tea, kust te ta leida v6ite. Ma kohtasin teda juhuslikult ja ega me eriti r22kinudki.'
'Niiet teil puudub alibi? Selleta olete te meie kahtlusalune number yks. Ma pean paluma, et te riigist, veel parem, linnast ei lahkuks.'
'Ahah, selge. Pask, ma teadsin, et see nii l2heb.'
'Kas te r22giksite oma 6est? Miks ema tema p2randusest ilma j2ttis?'
'See kr2unuv vanatydruk on k6ige m6ttetum inimene siin ilmas. Mina olen siin selleks, et teisi 6nnetuks teha, aga tema.. temast pole millekski asja. Talle meeldib oma tobeda klubiga igasugustel m6ttetutel yritustel k2ia ja ta oli harjunud ema raha annetama igasugustele n6medatele asutustele. Sellega ta otsis klubikaaslaste poolehoidu v6i midagi. Kurat seda teab, miks ema ta rahata j2ttis, kui ta ikka j2ttis. Nad ei olnud muidugi kuigi l2hedased. Tal olid isaga palju soojemad suhted. Noh, ta ei tylitsenud emaga, vastupidiselt minule, aga tema yritas ema pidevalt veenda, et ta isa maha EI j2taks, vastupidiselt minule. Kuigi arvatavasti on isa selles syydi, et Emily abiellunud pole. Ta ei tahtnud l6petada samasuguse kurva litsina nagu ema, kelle mees teda ei armasta ja pidevalt petab. Mulle vahepeal tundub, et ta pole eriti arukas. Ja p2randusest ilmaj2tmine 2rritas teda ikka k6vasti. Kui te oleksite teda testamendi ettelugemisel n2inud, ta suutis h2davaevu end vaos hoida, v2rises yle keha. Isa ei saanud enda kontrollimisega yldsegi nii h2sti hakkama. Kukkus m2ratsema, et see testament pole 6ige ja et mina kirjutasin selle ja mina tapsingi ema. Seda k6ike ilmestasid igale poole kildudeks lendavad br2ndipudelid, millest tal hiljem kolekahju oli.'
'Kas tapsite?'
'Pask, muidugi mitte. Ma ei tapaks isegi oma kretiinist isa ega mj2uguvat 6de, kui mul v6imalus oleks. Noh, m6ned kassid uputaksin siiski... aga ei, pask, ei, ei tapnud!'
'Siiski, usutavam oleks koos alibiga. Ma pidin teie 6elt hiljem personali kohta kysimusi esitama, aga ma n2en, et teie olete mulle samuti v6imeline vastama, seega ma ei hakka teda rohkem endast v2lja viima,' seletas Tiggins, kuid tegelikult tundus David talle palju sympaatsemana kui ta 6de: ta ei peenutsenud, vaid r22kis asjadest h2benemata, v6ib-olla natuke r2igemaid v2ljendeid kasutades, kui oleks pidanud, kuid isegi see oli taluvam kui preili Emily kassilik vingumine.
David p6rnitses uurijale kissitades otsa ja purskus seej2rel naerma:
'Muidugi, muidugi. Mina olen ju see joodikust logard. Ja Emilyt nii kergesti endast v2lja ei vii... Aga meie personali kuulub vana ylemteener Buckley, majapidajanna Helen ja kokk Annie. Nad k6ik on vanad. Nad on siin sellest ajast kui ema veel v2ike oli. Nemad armastasid ja millegi p2rast austasid teda v2ga. Neid pole m6tet kahtlustada. T6en2olisem oleks olnud see, kui isa oleks tapetud ja nemad kolmekesti tegid seda.. aga jah. Annie leidis ema. K66gist. Ta oli mitu p2eva hysteerias. Ma andsin talle n2dal aega puhkuseks, ma oleks ta muidugi pensionile saatnud, aga ta hakkas nutma ja ytles, et kui tema 2ra l2heb, siis kes minu eest hoolitsema hakkab ja kes mulle mu lemmikpirukaid tegema hakkab. Ta on praegu meie suvekodus ja ta pidi l2hip2evadel tagasi tulema. Buckley ja Helen pidid talle j2rele minema. Praegu nad aga arvatavasti askeldavad kuskil maja peal. Kui te neid t2na kysitleda tahate, siis Emily otsib nad teie jaoks ylesse.'
'Ait2h koost66 eest, h2rra Charvet. Kui mul kysimusi peaks tekkima, siis ma otsin teid ylesse. Palun 2rge kuhugi s6itke ja proovige ylesse leida oma alibi. Head p2eva.'
' 'daega. Ja t6mmake uks enda j2rel kinni.'
V2ga valgustav. Kuigi Tiggins ytles Davidile, et ta on kahtlusalune number 1., ei usu ta tegelikult, et noormees seda tegi. Ja nyyd ei tundu isegi see kuigi kahtlane, et ema k6ik peale Davidi p2randusest ilma j2ttis. Tiggins leidis Emily elutoa diivanil istumas, kus see andis k2ega m2rku yhele vanale naisele lahkumiseks, arvatavasti oli tegu Heleniga.
'Palun, peili Charvet, kas ma palun saaksin r22kida teie majapidajannaga omavahel? Ja seej2rel ka ylemteenriga. H2rra Buckley, kui ma ei eksi?'
'Helen, 2ra mine kuhugile, uurijah2rra tahab sinuga r22kida. Ja kui ta sinuga l6petanud on, otsi palun Buckley ylesse. Kas ma v6in nyyd lahkuda? Meil on klubikoosolek. Ma peaksin kohal olema.'
'Jah, mul pole teile enam hetkel kysimusi. Kui teile midagi t2htsat meelde tuleb, siis p66rduge palun minu poole. Te teate, kust mind leida. Head p2eva.'
'Head p2eva, h2rra Tiggins. Jumala eest, Helen, vala uurijah2rrale midagi juua!' kr2unus Emily veel viimased s6nad ja astus minema.
'Ei, ait2h, ma ei soovi midagi. Palun v6tke istet. Mul on teile m6ned kysimused. Teie olete Helen, majapidajanna?'
'Mi-mina jaah. Ega h2rra Davidil pahandusi ei ole? Kogu see tylitsemine ja nyyd p2randus ja-ja.. Tema ei saanud seda teha. David o-on tubli poiss. Issand, issand, kuhu me j6udnud oleme. Teadsin kohe, et h2rra Normanist head nahka e-ei tule. Mu jumal, jumal. Susie, vaene laps, ta oli alles nii noor. Ja nii kole l6pp.'
'Mulle 6eldi, et Annie leidis ta, kas on nii?'
'Ja-aah, leidis neh. Siis ta pistis kisama nigu p6rsas aia vahel. Pererahvast polnud kodus. Meie Buckley'ga jooksime kisa peale kohe k66ki. Kui kole see k6ik oli. Proua Susie p6randal maas, see kole relv k6rval, terve p6rand oli verine. Ja siis veel see kiri. Oi, ma ei suuda. Kes kyll niimoodi teeks?'
'Ma lugesin toimikust, et te olite m6rvapaiga 2ra puhastanud. See on asit6endite h2vitamine. Miks?'
'Nojah, me olime ju alguses kole jahmunud. Ei m6elnud se-selgelt. Lugesime kirja l2bi ja m6tlesime, et nii oligi. Vaene Susie oli piisavalt 6nnetu, et nii teha. Ja meie olime nigu peata kanad. Lugesime kirja, aga ei vaadanud k2ekirja. See oli juba nii kole v6rreldes Susie ilusate t2htedega. Oh meid vanainimesi kyll. Kogu aeg midagi vussi keerame. Noh, me ei saanud ju va-vaest last vereloiku vedelema j2tta. See oli lihtsalt nii kole. Viisime Annie elutuppa ja valasime talle suure viski. Ta muudkui nuttis ja nuttis. Ega meilgi Buckleyga kergem polnud, aga midagi me pidime ju tegema. Me olime nagu ro-robotid. Ei suutnud nutta ega m6elda. Ainult tegutsesime. T6stsime proua Susie 2ra sealt vereloigust ja mina hakkasin k66ki ko-koristama. Buckley l2ks vaatas, kas Anniega on ikka k6ik ko-korras.'
'Nii, proua Helen, see on v2ga t2htis. 6elge, kui te k66ki koristasite, kas seal oli veel midagi peale vere?' M6elge rahulikult. See on v2ga t2htis.'
'No-ooh, alguses ma ei n2inud midagi. Verd oli ikka nii palju. T6epoolest, te-terve 2mbrit2ie oleks sealt saanud. Hiljem j2id lapi kylge m6ned yksikud seemned, tol hetkel ma ei p66ranud erilist t2helepanu, ma polnud p2ris mina. Arvatavasti oli Annie need maha ajanud, kui ta syya tegi.'
'Seemned, te ytlete? Mis seemned need t2psemalt olid?'
'Nooh, need n2gid v2lja nagu k6rvitsaseemned. Jah, ma olen p2ris kindel, et need olid k6rvitsaseemned. Vereloigust v2ljas vedeles ka natuke viljaliha. Kohe lauajala k6rval. Mul oleks see peaaegu m2rkamata j22nud.'
'Halloween...,' m6mises Tiggins. '6elge palun, kas Annie tegi k6rvitsast midagi syya?'
'Buckley t6i yhe suure k6rvitsa kyll, kui j2rele m6elda, aga mu arvates ei j6udnud Annie sellega midagi teha. Enne juhtus see ko-kole lugu. Jumal, ma ei teagi, mis sellest k6rvitsast sai. See oli ikka tohutu suur! 2kki see sai veriseks ja Buckley viskas minema. Mina seda rohkem n2inud ei ole.'
'Kadunud k6rvitsa mysteerium. Mu jumal, kuhu ma j6udnud olen..,' pomises Tiggins. 'Kuidas perekond reageeris, kui nad teada said?'
'Noh, h2rra Charvet tegi natuke aega tsirkust. Karjus, et miks Susie talle niimoodi tegi, ta ju armastas teda. Aga ta sai ruttu sellest yle. 6htul l2ks ta juba v2ga heas tujus kuhugi. Preili Emily valas paar pisarat, ydini v6lts see noor daam, ma ytlen teile! Aga noorh2rra David oli endast kohe v2ga v2ljas. N2ost valge nagu surm. Ei saanud s6nagi suust. Tykk aega istus k66gis ja vahtis yhte punkti. Tundus, nagu oleks temastki hing v2lja voolanud. Mitu tundi istus nii. Siis t6usis ta pysti ja l2ks s6nagi lausumata minema. Jooma arvatavasti. Mu syda valutab ta p2rast, mis sellest noorest inimesest kyll saab? Ma ytlen, tema ei teeks k2rbselegi liiga.'
'Ja kes avastas esimesena, et tegu ei pruukinudki olla enesetapuga?'
'P2rast testamendi ettelugemist oli neil j2lle suur tyli. Preili Emily kriiskas, et see ei saanud olla enesetapp, et see pidi olema m6rv ja et nad peavad v2lja uurima, kes seda tegi. Ja laskma testamendi 6igsust kontrollida. Noorh2rra karjus ta peale midagi sellist:'2ra sa r22gi, neetud meeste6gija(ta kutsub teda millegi p2rast kogu aeg meeste6gijaks, jaa, suuv2rk on tal kole), sina hakkad selle peale alles siis m6tlema, kui avastad, et sa ema rahast mitte sentigi ei saanud. Kui raha oleks saanud sina, mitte mina, poleks sul mingit vahet, kas ema m6rvati v6i oli tegu t6esti enesetapuga. Ma ei teagi, mis oleks hullem olnud, kas see, kui raha oleksid saanud sina v6i see l6dva pyksikummiga monstrum, kes oleks ema ka enesetapuni viinud.' Vot nii ta ytleski. Muidugi natuke koledamate v2ljenditega, aga neid ma korrata ei suuda, ei suuda. Siis tegi h2rra Norman ka suu lahti. Yritas mitte karjuma hakata, endal n2gu pingutusest punane. Ytles Davidile niimoodi:'Kuule, David, ole nyyd. See on sinu perekond. Sa ei saa ometi j2tta oma perekonda n2lgima nagu mingisuguseid koeri. Meie oleme ainsad, kes sul j22nud on!' Seepeale noorh2rra vihastas. Karjus, et nad m6lemad v6ivad t66le minna, kui n2lga hakkavad j22ma ja et ta ennem joob end ema rahade eest surnuks, kui neile raisas66jatele midagi j2tab ja kihutas j2lle minema. Hiljem preili Emily ja h2rra Charvet arutasid, et arvatavasti noorh2rra tegu see oligi. Oi, see oli nii kole. Kuidas nad saavad nii 6elda? Nende enda liha ja veri! Jumal, jumal.'
'Preili Charvet ytles mulle, et ta isa on praegu oma jahil. Kas te oskate 6elda, kust ma selle leida v6iksin? Ja kui David p2ris oma ema vara, siis kas see jaht mitte talle ei kuulu?'
'H2rra Charvet' jaht asub 13. kai 22res. Ma arvan, et sealt te ta leiate. Arvatavasti pole ta yksi, vaid yhega neist 6udsetest naistest, kelle p2rast vaene Susie nii 6nnetu oli. 6udne mees! Ja jaht kingiti h2rra Charvet'le synnip2evaks. Susie kinkis. Ja seega on jaht tema oma. Tema nimel. Mu jumal, ma m2letan, kui Susie veel v2ike oli. Ja nyyd teda enam pole. Kui 6udne. Mu jumal, jumal.'
'Ega te midagi muud veidrat pole n2inud? V66raid inimesi, kes tundusid kahtlased v6i midagi..?'
'Mina kyll t2hele pole pannud. Ma v2ga ei uuri ka, mis ymbruskonnas toimub. Annie on see, kes k6iki tulemisi ja minemisi sellel t2naval j2lgib. Tema on see uudishimulik, kellelt k6iksugu kuulujutte kuulda v6ib.'
'Ahah, selge-selge... Palun v2ga vabandust, aga kas te ytleksite mulle, kus te olite kolmap2eval kella 2 ja 3 vahel?'
'Mi-mina olin Annie ja Buckley'ga turul. Ostsime koju natuke tarvilikku. Egas keegi meist kolmest vanainimesest saa ju suurte kottidega turul yksi 2ra k2ia. Jah, meie olime kolmekesi.'
'Ait2h, proua Helen. Kui teile midagi meenub, siis siin on minu kaart. Te v6ite helistada nii kontorisse kui ka koju. Kas ma palun saaksin nyyd r22kida h2rra Buckley'ga?'
'Ma l2hen ja kutsun ta otsekohe. Kas te soovite vahepeal midagi juua? Teed?'
'Ait2h, pole vaja.'
Tiggins j2lgis m6tlikult majapidajannat, kui see vanainimese k6nnakuga Buckley't otsima l2ks. Niisiis, David on tegelikult hea poiss, kes ei teeks k2rbselegi liiga ja Emily ning h2rra Charvet on need kurjajuured. Imelik, et joodik ja logard teenijate poolehoiu on v6itnud. Ja samas pole ka imestada, miks Emily selle kaotanud on. Ta k2itub ju vana Heleniga nagu snoob. Nojah, kes ta siis veel on... Tigginsi m6tisklused katkestas tema poole 6rnalt lonkav vanamees.
Tiggins sirutab Buckley'le k2e:'Mina olen uurija Tiggins. Teie olete siis selles majapidamises ylemteener.'
'Mina neh, Buckley om minu nimi, h2rra uurija. Heleni-provva ytles minule, et teie tahate mulle kysimusi esitada. Ma r22gin teile k6ik, mida mina tian.'
'R22kige mulle pererahvast.'
'Pererahvas, neh. Noh, Susie oli nigu ingel. Kunagi polnud tal kellegi jauks kurja s6na. Nuh, vahest ehk noorh2rrale, aga see om isi kah krutskeid t2is. Ema peale karjus, sest armastas. Jooh, nii seep oligi. 6e ja isaga eip saanud noorh2rra yldse l2bi. K2itus nagu poleks neid olemaski. Aga meiega k2itus nigu oleksime ta enda vanavanemad, mitte teenijad, kes me tegelikult ju oleme. Sel poisil om tegelikult kullast syda, jah, puhtast kullast! Peretytar.. nigu madu-uss! Temast 6elamat inimeselooma annab ikke otsida ja h2rra.. om yks ebameeldiv ja halb inimene. Kes kyll saaks Susile niiviisi halba teha? Ainult kurat isi!'
'Kas teil endal on kahtlusi, kes seda teha oleks v6inud? H2rra Charvet vahest?'
'Nuh, halb inimene oli ta kyll, aga eip tia, kas temast om ikki kyllalt miist, et millegi sellisega hakkama saada. Eip, mina eip oska kedagi kahtlustada. Aga seda ma teile ytlen: noorh2rra David see eip olnud. Tema eip teeks ilmaski midagi nii koledat.'
'Prua Helen mainis, et te olevat toonud suure k6rvitsa, millest kokk pidi syya tegema. Ega te ei tea, kuhu see k6rvits j2i?'
'K6rveits, neh, t6ime yhe kobeda k6rveitsa, et Annie sellest yhe hia pirraka teeks. Aga mina eip tea midagi, mis sellest edasi om saanud. Kysige Heleni-provvalt, tema tiab vahest ytelda.'
'Ahaa, selge. Ega te viimasel ajal midagi kahtlast pole n2inud? V66raid ehk, kes pere vastu ehk liialt huvi tunnevad?'
'Nuh, nyid tundub k6ik veits kahtlane. Aga eip tule ette kyll. Yks soliidne h2rrasmees vaatas meie maja yks p2iv mitu hiad minutit, aga ma arvasin, et imetles lihtsalt maja. See om ju niivana ja suursugune. Poleks esimene, kes selle vastu huvi tunneb, joo.'
'Yks soliidne h2rrasmees.. kas te olete teda ka varem n2inud? V6i hiljem? Ja millal see umbes aset leidis?'
'Nuh, natike tuttava moega ta oli kyll, aga eip ole mina teda varem n2nnu ega hiljem ka mitte. Lihtsalt vanainimese lollus k6ik. Ja see oli umbes p2iv v6i kaits enne provva tapmist.'
'Ahaa, eks ma uurin ka natuke naabritelt, kas nemad midagi kahtlast t2hele on pannud. Vastasmajad tunduvad tyhjad olevat, aga kes elavad teie k6rval olevates majades?'
'Nuh, vasakul elab provva Maysfield. Kena daam. Head kombed ja tema meile k6rveitsa andiski, joo. V2ga kena inimene, k2is vahepial meie provvaga tiid joomas. Ja paremal elab provva Tibbles. Nad m6lemad om lesknaised. Provva Tibbles on natike nupust nikastanud. Eip ole p2ris selge m6istusega. P2rast mehe surma ta s22raseks muutuski jaa. Aga tema om ka kena naine. Ei tee kellelegi kurja. Temaga koos elab ka tema p6etaja, et vana Tibblesil silma peal hoida. Lapsed om k6ik v2ljamaale 2ra l2inud, eip taha vana haiget ema omale koormaks, joo.'
'T2nud h2rra Buckley. Ma l2hen ja kylastan teie naabreid. Kui midagi meenub, siis helistage, siin on minu kaart. Ja m6elge natuke selle mehe peale, keda te n2gite. 2kki te olete teda t6epoolest n2inud. Head p2eva. Ma leian ise v2ljap22su.'
'K6ike hiad uurijah2rra. Eks ma siis helista, kui miskit meelde piaks tulema.'
Tiggins astus Charvet' perekonna peauksest v2lja ja j2i m6ttesse. Tuttava v2limusega mees, keda pole varem n2htud ja kes arvatavasti imetles maja fassaadi ja kadunud k6rvits. Kus kuradis siin seos on? Lisaks veel poeg, kellel oleks k6ige enam p6hjust m6rvaks, aga kes tegelikult on puhtast kullast sydamega inglike, kes ei teeks k2rbselegi liiga ja muidugi madu-uss. Viimane tuletabki meelde, et peaks tema alibi vettpidavust kontrollima. Uurija kobab taskus oma telefoni, selle leidnud, valib ta oma nooremabi numbri. Poiss on uus, seega esialgu j22b ta kontorit nyhkima ja k6ikv6imalikku tyytut paberit66d tegema. Vastupidavustest.
'Michael, palun kontrolli mu jaoks yhe alibi t6esust. Isik on Emily Charvet ja jutu j2rgi oli ta eelmisel kolmap2eval, 24. kuup2eval Bristolis kassin2itusel. Mingisuguse vanatydrukute klubiga, pagan, mul l2ks meelest, mis selle nimi oli..'
'Kellel-Neid-Mehi-Yldse-Vaja-On?' pakkus abivalmis h22l teiselpool telefoni.
'Jah, t2pselt. Tee see asi 2ra, Michael!'
'Saab t2htud, s66r.'
K6ne katkestati. Tiggins v6ttis suuna vasakule, kus Buckley jutu j2rgi pidi elama proua Maysfield. Maja oli umbes sama vana kui Charvet'de maja, kuid ilmselgelt halvemas seisukorras. Ju polnud omanikul kopsakat varandust selle restaureerimiseks.Tiggins koputas uksele ja j2i tykiks ajaks vastust ootama. L6puks kohmitseti uksega ning v2ikesest praost piilus v2lja kahtlustav n2gu:
'Jah?'
'Tere, mina olen uurija Tiggins. Mul on teile m6ned kysimused seoses Susie Charvet' surmaga. Kas ma tohin sisse tulla?'
Kahtlustav n2gu hindas uurijat m6ni hetk ning seej2rel lubas mehel sisse astuda.
'Mulle r22giti, et Susie surma p6hjuseks on hoopis m6rv, mitte enesetapp. Kas on nii?'
'Jah, praegu on juba t2iesti kindel, et tegu polnud enesetapuga. Ega te viimasel ajal kedagi kahtlast siinkandis n2inud pole. V6i olete t2heldanud midagi eriskummalist?'
'Noh, ma ei tea kui v2ga see asjasse puutub, aga keegi on mu aia k6rvitsatest tyhjaks teinud. Kui see pole eriskummaline, siis ma ei tea, mis see on.'
'K6rvitsad?!' hyyatas Tiggins. 'Jumal, need k6rvitsad hakkavad mulle juba peavalu tekitama..,' pomises ta omaette. 'Millal te avastasite, et teie k6rvitsad on kadunud?'
'Kas saab veel midagi totramat kysida???' m6tles mees.
'See oli teisip2eva 6htul, enne Susie m6rva. Ma olin just p2eval vanale Buckley'le yhe piraka andnud ja 6htul, kui ma oma kassi otsima l2ksin, avastasin, et yhtegi k6rvitsat mu aias enam polnud. Kas see t6esti puutub asjasse?' kysis proua Maysfield v2ikese 2rritusega.
'K6ik v6ib olla, proua, k6ik v6ib olla..,' vastas Tiggins m6tlikult.
'Aga inimesed, kas te olete kahtlaseid inimesi siin t2naval luusimas n2inud?'
'Yks soliidne h2rrasmees jalutas paar korda siinkandis, vaatas huviga maju, aga ta n2gi v2lja k6ike muud kui kahtlane.'
'Te ytlete paar korda? Ta on siis rohkem kui korra siin k2inud? Kas te oskate 6elda, millal ja kas ta tundis m6ne maja vastu rohkem huvi kui teiste?'
'Tjah, esimene kord ma n2gin teda pyhap2eval kuskil l6una ajal ja teine kord oli vist teisip2eval umbes p2rast kella nelja. Ja tundus, et k6ik majad pakkusid talle yhtemoodi huvi. Kuigi jah, t6esti, ta vaatas Susie maja m6ni sekund kauem kui teisi, aga pole ka imestada, sest see n2eb t6epoolest ilus v2lja. Eriti v6rreldes minu hurtsikuga.'
'Ja p2rast proua Charvet' surma te pole teda n2inud?'
'Ei, rohkem mitte.'
'Kas siin majas elab peale teie veel keegi?'
'Ei, mina ja mu kass. Lastel on juba oma elu. Nad k2ivad vahel kylas.'
'Selge. Vabandust, aga ma pean teadma, kus te olite kolmap2eval kella 2 ja 3 vahel?'
'Kui te just teadma peate, siis ma l2ksin kella kaheks bingot m2ngima ja koju j6udsin umbes nelja ajal koju.'
'Ja kas on keegi, kes seda t6estada v6ib?'
'Loomulikult, terve saal kuulis, kui ma 'BINGO!' karjusin. Mul on isegi tšekk alles. Ma pole seda veel rahaks teinud. Pole vajadust olnud. Kas soovite seda n2ha?'
'Jah, sellest piisab, ma arvan.'
Proua Maysfield lahkub toast ning naaseb oma k2ekotiga, kust t6mbab v2lja tšeki, millel ilutses kuup2ev 24. oktoober.
'See on t2naseks k6ik, kui midagi meenub, helistage mulle. Siin on mu kaart. Vabandust h2irimise p2rast.'
'Pole midagi, aitasin hea meelega, see on k6ik, mida ma Susie heaks teha v6iksin. 6elge palun, kas on juba keegi, keda te kahtlustate?'
'Noh, ei kahtlusta veel kedagi, sest ma pole k6iki saanud veel yle kuulata, kuid senini on David Charvet ainus, kellel puudub alibi.'
'David! Ei v6i olla! Susie armastas teda nii v2ga..'
'2rge erutuge proua Maysfield, see, et tal puudub alibi, ei t2henda, et keegi teda m6rvariks peaks. Tal poleks isegi selleks motiivi olnud.'
'Jah, see on vist t6si, teda ei huvitanud kunagi Susie raha.'
'Ma pean nyyd minema ja teisi naabreid kuulama. Kui midagi meenub, helistage kindlasti. Ka t2htsusetud asjad v6ivad yliolulisteks osutuda. Head p2eva!'
'Head p2eva, h2rra Tiggins.'
Kui Tiggins t2navale j6udis, v6ttis ta taas oma telefoni ja helistas nooremabile:
'Michael, palun kontrolli, mis kell algas 24. oktoobril bingo.'
'Jah, s66r. Muide, Emily Carvet oli t6epoolest tol p2eval Bristolis kassin2itusel.'
'Selge, t2nan.'
Seegi k6ne l6petati j2rsult. Mis kuradi v2rk nende k6rvitsatega oli? Need rohked niidiotsad ajavad lausa segadusse, ei tea kohe, kust alustada. J2lle see soliidne h2rrasmees, kes j2i Maysfield'ile pigem meelde n2gusa h2rrasmehe kui potensiaalse m6rvarina. Jumal, kuhu see k6ik viib. Ja k6rvitsad! Kes see on? K6rvitsamaniakk, kes pidas Susie Charvet'ga maha surmav6itluse hiigelk6rvitsa p2rast ja seej2rel lavastas selle enesetapuna. Pagan, isegi relv ei viinud omaniku juurde. J2lle valib ta Michaeli numbri:
'Vaata palun, kas l2hip2evil on kuskil teatatud k6rvitsavargusest.'
'K6rvitsavargusest, s66r?' kysis k6hklev h22l.
'JAH, K6RVITSAVARGUSEST!!' k2ratas 2rritatud Tiggins ja l6petas k6ne. Selle ajaga oli ta j6udnud proua Tibblesi ukse taha. Ta andis kella ega pidanud isegi poolt minutit ootama, kui yks mustanahaline naisterahvas talle otsa vaatas.
'Mida te soovite?'
'Tere, mina olen uurija Tiggins. Ma sooviksin esitada paar kysimust proua Tibblesile.'
'Vabandust, aga teda pole. Ta on sanatooriumis ja tuleb homme.'
'Ahsoh. Kas teie olete ta p6etaja?'
'Ei, h2rra. Ma valvan maja, kui kedagi kodus pole. P6etaja on temaga kaasas.'
'Ega te juhuslikult 24. oktoobril maja ei valvanud?'
'Ei, h2rra. Proua Tibbles oli tol n2dalal kodus. Mind kutsutakse alles siis, kui k6ik on kodust 2ra.'
'Selge, vabandust, et segasin. Head p2eva.'
'Head p2eva, h2rra. Tulge homme umbes kella viie paiku tagasi. Selleks ajaks nad peaksid juba kodus olema.'
'Jah, ait2h.'
Olgu, niipalju siis sellest. Nyyd tuleb veel sadamasse s6ita ja yle kuulata see mees, kes pidi olema 'kurat isi'. 13. kai siis. Tiggins istub autosse ja suundub sadamasse. Pagan, milline ajaraiskamine. Enam kui kindel, et ka h2rra Carvet'l on vettpidav alibi. Noh, kontrollime yle, olemegi kohal. Jaht polnud v2ga suur, kuid siiski muljetavaldav. Leidnud ise endale tee jahile, koputas Tiggins kajuti uksele, mille tagant oli kosta mehe m6minat ja naise kudrutavat h22lt, mis j2rsku vaikis. Hirmus sahmimine ja seej2rel t6mbas v2ga 2rritunud mees kajutiukse lahti:
'JAH?' k2ratas ta.
'Tere, mina olen uurija Tiggins ja sooviksin esitada teile paar kysimust seoses teie armastatud naise surmaga,' ei lasknud uurija end mehe agressiivsest hoiakust h2irida.
'Noh, praegu on paganama halb aeg! Teil oleks pidanud j2tkuma v2hemalt viisakust etteteatamiseks. Tulge palun homme tagasi!' n2hvas h2rra Charvet ja yritas ukse kinni lyya.
Tiggins sai jala just 6igel hetkel vahele ning naeratas v6luvalt:
'Vabandust, aga asjaga on kiire. Ma ootan v2ljas kuni te end syndsalt riidesse olete pannud,' ytles mees ning koristas oma varbad ukse vahelt.
Millegip2rast tundis Tiggins rahuldust, et oli suutnud mehe endast v2lja ajada. Norman Charvet'l oli v2ga ebameeldiv n2gu, mis oli arvatavasti joomisest ja suurest pingutusest punane. Mida kyll Susie Charvet selles mehes n2gi? Praegu oli raske aru saada, kas mees isegi nooruses n2gus oli olnud. P2rast 5-minutilist ootamist ilmus kajutist v2lja ka Norman Charvet.
'H2rra Charvet, kus te olite eelmine kolmap2ev kella 2 ja 3 vahel?' asus uurija kohe asja kallale.
'M6h, ee.. siinsamas. Jah, ma olin selles kajutis.'
'Ja kas keegi saab seda t6estada?'
'Nojah, loomulikult. See linnuke seal kajutis, tema oli koos minuga.'
'Ja tema on yks teie armukestest, kelle te maha lubasite j2tta?'
'KUIDAS TE JULGETE?? Milline jultumus!' m6irgas mees, kuid seej2rel otsustas muuta taktikat ning s6nas:'Kui aus olla, siis tema on suhteliselt uus, tekkis p2rast lubadust,' irvitas Norman Charvet Tigginsile n2kku.
'Selge. 6elge, kas te kahtlustate kedagi? Kellel oleks p6hjus teie naise tapmiseks?'
'Loomulikult ma kahtlustan! Ei, ma tean! David tegi seda! Nad tylitsesid vahetpidamata ja tema oleks ka k6ige rohkem kasu saanud. Kui see testament ikka 6ige oli.'
'Soh, rohkem mul teile kysimusi pole. Kas te palun kutsuksite oma daami, et see teie s6nu kinnitaks?'
'Otsekohe detektiivih2rra,' lipitses Charvet ja kadus kajutisse.
Minuti p2rast tuli mees v2lja yhe vulgaarse naisega:
'Kallis, ytle sellele onule, et me olime eelmisel kolmap2eval siinsamas, kahekesi.'
'Ausalt ka olime, uurijah2rra,' k2distas naine v6ltsilt.
'Olgu siis, ma ei sega teid rohkem,' vastas Tiggins ja heitis pilgu Charvet' n2ole, mis oli kaunikesti rahulolev ja ytles:'Muide, testament oli 6ige.'
Selle mehega polnud m6tet rohkem r22kida. Midagi asjalikku temalt kuulda ei saa. Tiggins lihtsalt ei suutnud vastu panna kiusatusele selle 6udse mehe tuju rikkuda. Ja see ilme, mis tema n2ole t6usis, kui Tiggins talle ytles, et testament oli 6ige, lihtsalt suurep2rane! Ja nyyd jaoskonda, 2kki Michaelil on midagi head.. aga...
'S66r, viimase 5 aasta jooksul pole teatatud yhestki k6rvitsavargusest ja 24. oktoobri bingo algas kell 2 ja selle v6itis keegi vanaproua Maysfield.'
'Ah, olgu pealegi. Ma ei lootnudki midagi erilist. Sa v6id t2na koju minna. Ma tuhnin veel m6nda aega paberites.'
'Selge, s66r, ait2h. Head 6htut.'
P6rgusse! Homne kohtumine peast p6runud vanaeidega vaevalt, et mingit selgust toob. Kuhu on kadunud m6rvarid, kes j2tavad endast maha korralikke niidiotsi, mitte k6rvitsaid!!!
Tiggins j6udis koju kella 1 ajal 66sel, sest tal polnud kedagi, kelle p2rast varem tulla, kuid polnud saanud targemaks. Mees vajus sygavasse unne enne, kui ta riidedki oli j6udnud 2ra v6tta ja 2rkas v6patusega kell 5 hommikul. Unen2gu. Mees, kelle peaks oli k6rvitsast latern, jooksis majast majja ja lasi maha k6ik inimesed, keda kohtas. Koledad karvutud kassid hakkasid laipade ymbert verd lakkuma ning seej2rel asusid kehade s66mise kallale. K6ike seda j2lgis eemalt keegi mees ylikonna, jalutuskepi ja kaabuga, kuid ta n2gu polnud n2ha, aga millegip2rast tundus ta olek rahulolev. L6puks j6udis k6rvitsapea Tigginsini, kuid k6hkles. Mees ylikonnaga hakkas karjudes nende poole jooksma. Tiggins tahtis p6geneda, kuid libises k6rvitsa viljalihal ning 2rkas kellegi karjumise peale, kuni avastas, et see oli tema ise ning j2i vait. P2rast seda suikus uurija rahutusse unne ning ta 2ratas telefonihelin.
'Pask!' Kell oli 12 l2bi.
'Hallo?'
'Hallo? Kas ma r22gin uurijah2rra Tigginsiga?'
'Jah, kuulen.'
'Buckley siinpool, ylemteener. Tahtsin teile teatada, et me n2gime t2na seda miist, kes meie maja j2lgis. K2isime Heleni-provvaga turul syya ostmas ja Heleni-provva tundis ta 2ra. Ta p6le miskit kahtlane, see oli ju vana h22 Tommy-h2rra.'
'Tommy? Te siis tunnete teda?'
'Jooh, ikki tunnen, minu vana pia eip ole enam selge. M6istust yldse eip ole. Noorena oli ta Susiesse armunud. Tahtis ta 2ra v6tt, aga Susie valis selle lurjuse ja kaabaka. Tommy oli h22 poiss, tema p6leks Susie k6rval teisi naisi vaadanudki, aga mis nyid enam... Tema eip teadnudki, et Susie l2ind. Kole oli kohe ytelda. Vaene poiss. Kutsusime ta meile 6htus66gile. Loodan, et noorh2rra David kurjaks eip saa, et vanad om 6ite h2bematuks l2ind.'
'Ahsoo, nii on siis lood. Noh, ait2h, et mulle teada andsite. Kui veel midagi meenub v6i teada saate, siis helistage.'
'Jah, uurijah2rra, ilmtingimata helistan. Hiad p2iva.'
Niidiotsad v6i asjad, aga need v2hesedki kistakse k2est! Ja nyyd pole j22nud muud kui ainult k6rvitsad. Tigginsil EI olnud hea tuju. Ta karjus iga autojuhi peale, kes tema arvates liiga aeglaselt s6itis ega vaevunud vastama kolleegide tervitustele. Ta keeras kabineti ukse lukku ja istus tunde peaaegu liikumatult. Kulm m6tlemisest kipras ja s6rmed n2rviliselt lauda trummeldamas. Kell neli andis ta alla ning istus autosse ja s6itis proua Tibblesi maja ette. N2pu hoidmine uksekellal natuke kauem, kui oleks vaja olnud, t6i kaasa kiire avamise.
'Pole tarvis nii kannatamatu olla!' pahandas lahke n2oga naine, ilmselt p6etaja.
'Vabandust. Mina olen uurija Tiggins. Ma sooviksin teile ja proua Tibblesile m6ned kysimused esitada. Teie olete ta p6etaja, kas pole?'
'Jah, nii see on. Ma pean paluma, et te vanaprouaga kannatlik olete. Ta pole p2ris terve.'
'Muidugi. Kas ma v6in sisse tulla?'
'Loomulikult, h2rra uurija. Ma olen t2na natuke hajameelne. Istuge palun siia. Ma l2hen ja toon proua Tibblesi.'
Tiggins j2i kangestunult seisma. Terve elutuba oli k6rvitsaid t2is! Hetk hiljem ilmus p6etaja koos arulageda naeratusega vanaprouaga.
'Tervist, proua Tibbles, mina olen uurija Tiggins. Kas see sobiks teile, kui ma m6ned kysimused esitan?'
'Jajah, muidugi, pojake. Kas sa sooviksid teed? V6i ehk kypsist? Hi-hi-hii. Need on šokolaaditykkidega. Hi-hi-hii. Teile kindlasti maitsevad.'
'V6ib-olla hiljem, proua Tibbles. Kas tohib teada, kust te k6ik need k6rvitsad saite?'
Vanaproua vaatab syydlaslikult mujale ja seej2rel anuvalt p6etajale otsa.
'Ei, proua Tibbles, teie tegite pahandust ja peate nyyd k6ik 2ra r22kima. 6elge uurijah2rrale, kust te need v6tsite,' pahandas p6etaja leebelt nagu oleks tegemist lapsega ning lisas seej2rel Tiggensile:'Ta oli teisip2eva l6unast kuni kolmap2eva 6htuni yksinda. Ma pidin 2ra k2ima, mu ema sai infarkti.'
'Ma loodan, et teie emaga on korras, kuid kas pole ohtlik teda yksinda j2tta?'
'Jah, ta toibub, t2nan kysimast. Ma ei leidnud kedagi, kes ta eest hoolitseks, aga ta saab ise ka hakkama. Ta pole ohtlik, lihtsalt natukene.. noh..,' ei l6petanud p6etaja lauset ja vaatas Tibblesit, kes talle andekspaluva pilguga otsa vaatas. 'Halloween ju l2heneb. Me n2gime yhe poe vaateaknal k6rvitsast tehtud laternat ja vanaproua n6udis endale ka sellist. Noh, yhe sellise me tegimegi, aga ta sattus sellest nii suurde vaimustusse, et tahtis sellistega terve maja t2ita ja kui mind polnud kodus, m6tles proua Tibbles natuke proua Maysfieldi aeda ryystada. Me tegime enne koogi, et 6htul vabandust paluma minna, kas pole nii, proua Tibbles?'
'Hi-hi-hii, l2hme jah. Kas sa ei taha kypsist? Need on šokolaaditykkidega. Ja k6iki k6rvitsaid ei v6tnud ma ise, oo ei. Yhe, selle suure-suure seal andis yks kena noormees Charvet'de majast mulle kolmap2eval. Jaa, ta ise andis. Ma tahtsin just proua Susie k2est kysima minna ega tal m6nda k6rvitsat yle pole. L2ksin v2iksest uksest, jaa, k66ki, seal tavaliselt k6rvitsaid hoitakse, jaa. Hi-hi-hii. Aga ma ei n2inud teda. Seal oli hoopis see n2gus noormees. Hi-hi-hii. Alguses ta oli natuke kuri, jaaa, aga kui ma ytlesin, et mul oleks laterna jaoks k6rvitsat vaja, muutus ta v2ga kenaks. Ytles, et tal just yks selline on. Hi-hi-hii. See kukkus laua pealt maha ja oli natuke katki, aga laternaks k6lbab, ytles noormees. Hi-hi-hii. See oli punase v2rviga koos, aga noormees ytles, et see tuleb veega maha. Hi-hi-hii.'
Tiggins hyppas nii j2rsult toolilt pysti, et p6etaja ning Tibbles v6patasid.
'Proua Tibbles, see on v2ga t2htis. Palun proovige meelde tuletada, mis kella ajal see oli.'
'Hih, see oli p2rast mu lemmikfilmi. Jaa, ma l2ksin p2rast seda jalutama, sest ma tahtsin proua Susielt k6rvitsat kysida.'
'Lemmikfilmi all ta m6tleb tegelikult yhte seebikat. Kodus ja v66rsil. See saab l2bi umbes poole kolme paiku.'
Tigginsil hakkas j2rsku v2ga palav:'Proua Tibbles, milline see mees v2lja n2gi? Ega ta teile oma nime ei 6elnud?'
P6etaja silmad olid yllatusest p2rani:'Ka-kas.. tema siis oligi.. Te tahate 6elda, et proua Tibbles.. et ta n2-n2gi m6rvarit?!'
Tundus, et vanaproua ei kuulnudki p6etaja juttu:'Noh, ta oli v2ga kena ja viisakas. Hi-hi-hii. Muidugi siis mitte, kui ta kuri oli. Aga see oli ainult alguses. P2rast oli ta v2ga v6luv, sydamlik naeratus. Hi-hi-hii. Kui ma noorem oleksin, siis ma kindlasti prooviksin ta sydant v6ita. Hi-hi-hii. Aga oma nime ta ei 6elnud, ei.' J2rsku ajas vanaproua silmad suureks ja ytles:'Oh, mina vana loll. Ta lubas mulle k6rvitsa ainult siis, kui ma kellelegi ei r22gi, kust ma selle sain.' Tibbles tundus 2kki v2ga kurb:'Kas ma pean nyyd k6rvitsa tagasi andma?' ja vaatas anuvalt p6etajale otsa.
'Ei, kullake, ei pea,' vastas p6etaja nutune h22l.
'Proua Tibbles, kas te olete seda meest ka varem n2inud? Kas see v6is olla noorh2rra David?'
'Hi-hi-hii, ei ole mina teda n2inud, ei. Ja noorh2rra David see ka polnud, hi-hi-hii, tema on ju alles laps, jaa. See mees oli t2itsa v66ras. V2ga n2gus ja kui v6luvad kombed. Hi-hi-hii.'
Tigginsi syda tagus meeletult. Ta leidis tunnistaja. Nyyd on vaja veel syydlane leida. M6te t66tas palavikuliselt. M6ne minuti p2rast lausus ta Tibblesile:'Kas te tahaksite veel k6rvitsaid?' N2hes naise energilist noogutamist j2tkas uurija:'T2na 6htul toimub Charvet'de majas 6htus66k, kuhu v6ib tulla ka see kena noormees. Teie olete samuti kutsutud, kuid tehke n2gu, nagu te ei teaks seda noorh2rrat. Te ei taha ju teda pahandada, sest nii ta v6ib teilt k6rvitsa tagasi v6tta, eksole?' Proua Tibbles noogutas ja Tiggins j2tkas:'Ka mina tulen sinna 6htus66gile ja ma palun, et te teeksite j2rgmiselt, kui mind n2ete: kui see noormees on sama h2rra, kes teile k6rvitsa andis, siis ajage ymber oma joogiklaas, aga 2rge 6elge midagi. Kas saite aru?' Tibbles noogutas ja Tiggins palus tal korrata, mida ta tegema peab.
'L2hen proua Susie juurde 6htus66gile ja kui seal on see kena noormees, hi-hi-hii, siis ma m2ngin, et ma ei tunne teda. Ja kui ma teid n2en, siis ajan ymber oma joogiklaasi. Hi-hi-hii. Aga ainult siis, kui see on sama mees. Aga millal ma oma k6rvitsad saan? Mul on neid vaja, jaa.'
'Te saate oma k6rvitsad siis, kui te olete tubli olnud, sobib? Ja ma r22gin proua Maysfieldiga ja palun, et ta lubaks ka need k6rvitsad alles j2tta. Kahjuks ma pean paluma selle suure k6rvitsa. Ma toon selle tagasi, aus6na. Kas lubate?'
Tibbles k6hkles natuke aega, kuid siis lubas k6rvitsat laenata.
'Ja vaadake, et te 2ra ei unusta, mida ma palusin teil teha. Kas lubate?'
'Hi-hi-hii, luban. Kena noormees. Oled sa kindel, et sa kypsist ei soovi? Need on šokolaaditykkidega.'
'V6ib-olla m6ni teine kord. Head p2eva, proua. 2rge siis unustage. Ja ma v6tan teie k6rvitsa nyyd kaasa, kui tohib.'
'Minu k6rvitsa, miks?' kysis vanaproua ehmunult.
'Ma laenan seda, toon varsti tagasi, luban.'
'No olgu siis, hea poiss. Kypsist soovid? Hi-hi-hii.'
'Ma juhatan teid v2lja, h2rra Tiggins. Siitkaudu, palun.' lausus p6etaja natuke v2riseva h22lega.
Tiggins v6ttis k6rvitsa, mis polnudki enam niiv2ga k6rvits kui k6rvitsa puder. Yks pool oli t2ielikult sodi. Sellest siis need k6rvitsaseemned ja viljaliha...
'2rge laske Proua Tibblesil unustada, mida ma tal teha palusin. Teist m6lemast oli v2lga palju abi, suur t2nu. Mingi hetk helistatakse teile Charvet' majapidamisest ja kutsutakse 6htus66gile, teie ylesanne on kutse vastu v6tta ja proovige selleks ajaks rahuneda. Me ju ei soovi, et see h2rra enne minu tulekut midagi kahtlustama hakkaks ja lahkuks. Kohtumiseni 6htul.'
'Jah, h2rra Tiggins, ma yritan. Head p2eva.'
See lihtsalt peab klappima! Muud v6imalust lihtsalt pole. Ilma selleta j22ksin ma tyhjade k2tega. K6rvitsamysteerium lahendatud, salap2rane sympaatne mees ei ole m6rvar ja 6iget m6rvarit on n2inud ainult yks vana pooletoobine. Mis oleks veel hullem stsenaarium yhele m6rvajuhtumile? Tiggins kihutas autoga kontorisse ja pani k6rvitsa nooremabi lauale:
'Lase sellelt verd otsida ja kui leiate, tehke DNA-analyys ja v6rrelge tulemust Susie Charvet'ga, on selge? Ja sellega on kiire!'
'Jah, s66r. Ma hakkan sellega otsekohe tegelema, s66r.'
'Tee seda, kui tulemus k2es, helista! T2na ma enam siia ei tule.'
Tiggins kihutas Charvet'de juurde. Ta sisenes k66giuksest, et preili Emily midagi kahtlustama ei hakkaks. Pagan, nyyd on vaja veel t6endeid, mille alusel see Tommy syydlaseks teha, sest arvatavasti ainult proua Tibblesi tunnistusest ei piisa..
'Tere p2evast, proua Helen!'
'Issand jumal! Kuidas te mind ehmatasite!'
'Palun v2ga vabandust, aga mul on teie abi vaja. Ma kuulsin h2rra Buckley k2est, et te korraldate t2na 6htus66gi, kuhu on ka kutsutud keegi h2rra Tommy..?'
'Jah, Tommy Wolfe. Kena poiss.'
'Mul on teile yks suur palve. Palun kutsuge 6htus66gile ka proua Tibbles,' s6nas Tiggins ja lisas seej2rel:'Samuti proua Maysfield.' Et asi sellele Wolfe'le kahtlane ei paistaks.
'Proua Tibbles? Kyll see on alles imelik palve!' hyyatas majapidajanna, kuid lisas siis:'Aga ma helistan talle kohe, uurijah2rra.' Helen hakkas k66gist v2ljuma, kui j2rsult paigale j2i ja kysis:'Kas te olete midagi olulist leidnud, uuurijah2rra? Kas te teate, kes seda Susiele tegi?'
'Praegu on veel vara midagi 6elda, kuid t2na 6htul selgub nii m6ndagi..'
Muidugi, miks ta kohe selle peale ei tulnud!
'Proua Helen, kas Tommy kirjutas proua Charvet'le kunagi armastuskirju?'
'Oojaa, h2rra uurija. Kymneid! Ja Susie hoidis need k6ik alles. Milline l66k see oli Tommyle, kui Susie h2rra Charvet'ga abiellus. Mina arvan, et ta armastab Susiet siiamaani. Jumal, jumal.'
'Kas ma v6iksin paluda yhe kirja?'
'H2rra Tommy armastuskirja? Jah, ma arvan, et ma leian teile m6ne, kuigi ma ei saa aru, miks teil neid vaja v6iks minna.'
'Ma selgitan hiljem. 2rge unustage oma naabritele helistamast. Ja palun 2rge r22kige m6rvast 6htus66gi ajal.'
'Jah, loomulikult, h2rra uurija. See on ju nii kole. Ma l2hen ja toon teile kirja.'
Tiggins j2i yksinda k66ki. Ja isegi motiiv oleks olemas. See lihtsalt ei tohi viltu minna! M6ne minuti p2rast tuli majapidajanna paki kirjadega tagasi.
'Suur t2nu, proua Helen. Ma toon need tagasi.'
'Ilmtingimata tooge, h2rra uurija. Susiele meeldis neid lugeda. Oh, kui teistmoodi k6ik oleks, kui Susie oleks ometi Tommyga abiellunud. Mu jumal, jumal.'
'T6epoolest..,' pomises Tiggins. 'Head p2eva, proua Helen. Ma astun 6htupoole l2bi ja toon kirjad tagasi.'
'Head p2eva, h2rra Tiggins. Te olete samuti 6htus66gile oodatud. See algab kell 8.'
Ja nyyd tagasi kontorisse. Ei tea, mida mu DNA-proov teeb. Pask, kell on juba 6! Tiggins vajutas gaasi ning oli 10 minuti p2rast kohal.
'Michael, millised olid tulemused?'
'Ma arvasin, et te ei tule enam kontorisse, s66r. Ma just hakkasin teile helistama. K6rvitsalt leiti t 6 e p o o o l e s t vere j2lgi ja see veri kuulus t 6 e p o o l e s t Susie Charvet'le, s66r.'
'V2ga hea. Mul on veel yks ylesanne. Palun v6rdle seda kirja Susie Charvet' surnukeha juurest leitud kirjaga. Ja sellega on kiire,' kamandas Tiggins ja tuiskas oma kabinetti. Ta pidi ootama umbes 20 minutit, kui Michael sisse astus.
'S66r, k6ik t2hed polnud identsed, kuid oli aru saada, et kirjad on kirjutatud sama inimese poolt arvatavasti erinevatel eluperioodidel. Kuigi hea advokaat v6ib ka vastupidist t6estada.'
'Pask, pask, PASK! Ma pean m6tlema. Mmmmmmmmm....... Pane need m6lemad kirjad asit6endite kotti ja too mulle tagasi. Mis kell on?'
'Kell on kolmveerand seitse, s66r,' vastas Michael ja v2ljus ruumist ning tuli tuli tagasi kahe asit6endiga ning pani need Tigginsi lauale.
Nyyd ei j22 muud yle, kui oodata ja loota proua Tibblesi peale. Kui Tibbles alt veab, ei ole kirjad kyllalt kaalukad asit6endid syydim6istmiseks. Aga kui ta yles tunnistaks.. hmm. Tiggens j2i kella poole kaheksani. Siis ta s6itis koju, t6mbas peale korralikuma pintsaku ja suundus Charvet' majja. Olgu nii, l2heb lahti. Tiggins lasi kella. Vana Buckley tuli ust avama.
'Tere 6htust, h2rra Buckley. Vabandust, et hilinesin.'
'6htast, h2rra uurija. P6le hullu, me isi ka alles istusime lauda. Astuge sisse.'
Buckley juhatas Tigginsi s66gituppa, kuhu olid juba kogunenud majapidajanna, proua Maysfield, Tibbles oma p6etajaga ja mees, kes pidi olema Tommy Wolfe. Uurija vaatas Tibblesile pingsalt otsa, aga see vaid naeratas arulagedalt. Pagan! Buckley hakkas just tulijat ylej22nud seltskonnale esitlema, kui ta j2rsult katkestati.
'Mis siin toimub?' kr2unus keegi uurija selja tagant. 'Kes need inimesed siia kutsus?'
K6ik oma pilgud ukse poole, kus seisis Emily Charvet.
'Mina kutsusin,' vastas h22l tema selja tagant.
'Sina, David?'
'Mina jah, see v2ikene 6htus66k on ainult valitud inimestele, niiet kas sa palun lahkuksid?'
Emily Charvet tulistas venda yhe vihase pilguga ning p66ras p6lglikult ymber ning lahkus.
Buckley ja Helen hingasid suurest kergendusest sygavalt sisse. Kui noorh2rra Davidit poleks tulnud, oleks nad alles suure peapesu saanud, see on kindel.
'Ma pole p2ris kindel, et ma seda h2rrat siin tunnen. Kas te tuvustaksite teda mulle?'
'Hi-hi-hii,' tegi proua Tibbles ja lykkas kyynarnukiga oma mahlaklaasi ymber.
Tigginsi syda j6nksatas ja ta lausus nii rahulikult, kui v2hegi sai:'Kas ma tohin teile esitleda, see on h2rra Tommy Wolfe, teie armastatud ema noorp6lves6ber ja m6rvar.'
'Hi-hi-hii,' tegi j2llegi proua Tibbles. P6etaja surus k2ed suule, muidu nii tasakaalukas proua Maysfield lasi kuuldele hyyatuse, Buckley tardus nind Helen lasi maha kukkuda kandikul. David vaatas uurijale arusaamatuses otsa. K6ige esimesena toibus sellest Tommy Wolfe.
'Mida? See on absurd! Te olete hull!'
Toas valitses haudvaikus.
'Oh ei, h2rra Wolfe, see kena vanadaam,' Tiggins osutas Tibblesile, kes ikka veel totakalt naeratas ja vahepeal oma 'hi-hi-hii' kuuldavale t6i, 'on tunnistajaks, et just teid ta n2gi m6rvap2eval umbes poole 3 paiku selles majas. Ta ytleb, et te isegi andsite talle k6rvitsa, millelt leidus Susie Charvet' verd.'
2rritatud Wolfe t6usis pysti ning ajas sellega oma tooli ymber:
'Napakas, te olete napakas! See vanadaam poolearuline. Ta ei tea, mida ta r22gib!'
'Kahjuks teab kyll, h2rra Wolfe. Ja see pole veel k6ik,' Tiggins v6ttis v2lja kaks asit6endipakendisse topitud kirja. 'Kiri, mis leiti Proua Susie Charvet' surnukeha juurest, on kirjutatud sama k2ekirjaga, millega olid kirjutatud armastuskirjad, millele on alla kirjutatud teie nimi.' V2ike bluff ei tee kellelegi halba..
M66da Heleni p6ski voolasid h22letult pisarad, teised olid liiga yllatunud, et kuidagimoodi reageerida. Wolfe matsutas uskumatult suud. David oli esimene, kes suu avas:
'See ei saa olla! Ema r22kis mulle kunagi h2rra Wolfe'ist! Ta ytles, et mees oli tema p2rast armastusest s6ge! Et tema on juba mees, kes ei teeks armastatud naisele iialgi haiget! See on uskumatu!'
'See ei saa olla! Ema r22kis mulle kunagi h2rra Wolfe'ist! Ta ytles, et mees oli tema p2rast armastusest s6ge! Et tema on juba mees, kes ei teeks armastatud naisele iialgi haiget! See on uskumatu!'
'Jah, just nii see oligi. Ta ei suutnud kunagi leppida sellega, et mingi Norman ta pika ninaga j2ttis. Ta ei suutnud uskuda, et Helen valib mingisuguse keigari tema asemel, kes ta oli Susiet toetanud igal ajal ja talt isegi k2tt palunud!'
'See naine,' sisistas Wolfe, 'ta h2vitas mu! Tema p2rast ma ei suutnud armastada yhtegi teist naist. Oo, kuidas ma pyydsin, kuidas ma pyydsin! Ta rikkus mu elu! Mu kogu kuradi elu! Ma ei saanud seda nii j2tta. Ei saanud! Ma ei tahtnud, et ta olemas oleks. Ma tahtsin oma eluga edasi minna! Sellest on 27 aastat. 27 aastat olen ma piinelnud! Ma ei suutnud seda enam taluda. Ma PIDIN midagi ette v6tma. P2rast j2rjekordse naise hylgamist, kes mind armastas, ma otsustasin, et Susie peab surema! Jah, ma tulin sellesse majja, kus ma kunagi nii palju aega olin veetnud. Kui ma teda n2gin, tundus ta mulle nii 6nnetuna! Ta oli nii haiget saanud! Ma ei tahtnud teda enam tappa, vaid ta oma k2te vahele v6tta ja teda lohutada! Aga see ajas mu vihaseks, oi kuidas ajas. Ja siis ma lihtsalt tapsin ta. Enesetapp tuli mulle alles p2rast m6rva p2he. Ta tundus piisavalt 6nnetuna, et midagi sellist korda saata! Jaa, ma kirjutasin kirja ja siis tuli see vana poolearuline.. MINA TAPSIN SUSIE CHARVET'!!!'
'Jah, sellest aitab, h2rra Wolfe,' lausus Tiggins ja klp6sas diktofoni kinni. 'Muide, kui te poleks proua Tibblesile seda k6rvitsat andnud, poleks ta teid rohkem m2letanud. 2rge alahinnake haigeid, h2rra Wolfe, yks selline teid trellide taha saadabki. Te olete arreteeritud kahtlustatuna Susie Charvet' ettekavatsetud ja j6hkras m6rvas. Palun tulge minuga. Teil on 6igus vaikimiseks, k6ik, mida te ytlete..'
'Jah, jah, ma tean seda k6ike! J22GE VAIT! Susie Charvet H2VITAS MU ELU!!' m2ratses Wolfe.
Tiggins pani mehe k2ed raudu, noogutas jahmunud seltskonnale ja valmistus lahkuma. David Charvet'st m66dudes lausus talle:'Muide, testament oli 6ige. Teie ema j2ttis k6ik teile, sest armastas teid. K6ike head.'
31. oktoober
'See naine,' sisistas Wolfe, 'ta h2vitas mu! Tema p2rast ma ei suutnud armastada yhtegi teist naist. Oo, kuidas ma pyydsin, kuidas ma pyydsin! Ta rikkus mu elu! Mu kogu kuradi elu! Ma ei saanud seda nii j2tta. Ei saanud! Ma ei tahtnud, et ta olemas oleks. Ma tahtsin oma eluga edasi minna! Sellest on 27 aastat. 27 aastat olen ma piinelnud! Ma ei suutnud seda enam taluda. Ma PIDIN midagi ette v6tma. P2rast j2rjekordse naise hylgamist, kes mind armastas, ma otsustasin, et Susie peab surema! Jah, ma tulin sellesse majja, kus ma kunagi nii palju aega olin veetnud. Kui ma teda n2gin, tundus ta mulle nii 6nnetuna! Ta oli nii haiget saanud! Ma ei tahtnud teda enam tappa, vaid ta oma k2te vahele v6tta ja teda lohutada! Aga see ajas mu vihaseks, oi kuidas ajas. Ja siis ma lihtsalt tapsin ta. Enesetapp tuli mulle alles p2rast m6rva p2he. Ta tundus piisavalt 6nnetuna, et midagi sellist korda saata! Jaa, ma kirjutasin kirja ja siis tuli see vana poolearuline.. MINA TAPSIN SUSIE CHARVET'!!!'
'Jah, sellest aitab, h2rra Wolfe,' lausus Tiggins ja klp6sas diktofoni kinni. 'Muide, kui te poleks proua Tibblesile seda k6rvitsat andnud, poleks ta teid rohkem m2letanud. 2rge alahinnake haigeid, h2rra Wolfe, yks selline teid trellide taha saadabki. Te olete arreteeritud kahtlustatuna Susie Charvet' ettekavatsetud ja j6hkras m6rvas. Palun tulge minuga. Teil on 6igus vaikimiseks, k6ik, mida te ytlete..'
'Jah, jah, ma tean seda k6ike! J22GE VAIT! Susie Charvet H2VITAS MU ELU!!' m2ratses Wolfe.
Tiggins pani mehe k2ed raudu, noogutas jahmunud seltskonnale ja valmistus lahkuma. David Charvet'st m66dudes lausus talle:'Muide, testament oli 6ige. Teie ema j2ttis k6ik teile, sest armastas teid. K6ike head.'
31. oktoober
4 kommentaari:
TÄIEGA HEA.
Tiggins on uus mr. Barnaby :D
David!!!
Ja mrs. Tibbles oli nii vahva, ma itsitasin iga kord, kui ta küsis, kas Tiggins küpsist tahab.
see kõrvitsajama tegi asja veel paremaks.väga vaimukas, kaval ja tervameelne!!!
sa võiksid veel Tigginsi uurimustöödest kirjutada (A)
13 lk ja see läks ÜLIkiiresti, sest kogu aeg oli nii põnev!
vägavägavägatore jutt, minu lemmik siin blogis. oleks võinud jah pikemgi olla :) ja võiksid tõesti veel selliseid jutte teha. aah, tõsiselt hea jutt noh. David on minu lemmik siit :D
Jummel, minu lemmik ka!!! :D
Ma m6tlesin lemmiku all Davidit, mitte juttu.
Postita kommentaar