„Minu elu,“ mõtles Zorro, „on nagu muusikal! Traagiline, kaunis ja läbinisti lummav nagu ma ise!“ Justkui oma sõnade kinnituseks puhkes ta äkitselt täiel rinnal laulma: „ÜKSINDA MAAAA PÄEVA ÕHTUSSE SAAN! VANALINNA BUFFEEDES, BAARIDES, KOHVIKUTEEEES AEGA PARAJAKS TEEEEN! (Smilersi „Aega parajaks teen“ noh) Lauldes tõmbas ta oma musta keebi ümber õlgade, kinnitas selle suure kuldse haaknõelaga ning pani hoogsa kaarega pähe oma uue musta kübara, mille ta eelmisel päeval Tiimarist soetanud oli. Silmasidet ei võtnud ta pea kunagi ära, nii et see oli juba paigas. Kiire pilk peeglisse tegemaks kindlaks, et vurrud on kenasti joones (ei karvagi üle ega puudu!), mõõk vihmavarjuhoidjast vööle ja ukse paukudes oli ta lahkunud enda peakorterist, et tormata öösse oma laulusõnu teoks tegema!
Zorro ei käinud tavaliselt teatris ja muusikale vältis ta täiesti, sest milleks raisata mõttetult raha, kui ta juba elaski ühes ja kõige paremas neist! Selle asemel tundus MÕISTLIK seikluste otsingul mööda öiseid Tallinna vanalinna baare ja urkaid konnata. Kui ta tahtis kauneid daame ohust päästa, siis PIDI ta ju tegutsema just sellistes paikades, kus nurga taga võis kuritahtlikke pätte, alkohoolikuid ja narkomaane luurata! Kopli linnaosa ja Balti jaam oleksid ilmselt olnud sobivamad kohad hädas inimeste aitamiseks, ent need ei pakkunud nii sobivalt romantilist ja silmale kena taustamiljööd kui vanalinn... ning peale puhtesteetiliste kaalutluste kartis sügaval oma vapras südames mainitud paiku ka kangelane ise.
Niisiis, täis tegutsemisindu sööstis Zorro tänavakohvikute melu täis Raekoja platsilt läbi Saiakäigu natuke kõrvalistematesse (aga mitte liiga kõrvalistesse) tänavatesse, valmis võitlema ja vastu võtma kõik, mida Saatusel talle sel ööl kavas pakkuda oli. Ent paistis, et Saatusel ei olnud järjekordselt midagi erilist plaanis. Põhiline osa rahvast, keda Zorro oskuslikult hämarasse ukseavasse varjudes seirata võis, olid purupurjus turistid, kes laulda möirgasid. „Kuradi soomlased,“ vihastas Zorro taas naaberkeelset jorinat kuuldes. „Oleksid need siis ilusad noored lehvivate lokkidega siresääred! Aga ei, alati tuhat korda ei! Ikka ja igavesti need sandaalid, beežid kampsunid, nüsitud poisipead ja prillitatud keskealisus!“
Omaette sajatades ei märganud ta aga, et tänav oli äkitselt tühjaks jäänud; laulvate soomlaste kampa oli veel vaid vaevu kuulda ning paistis, et ainus inimene meetrite raadiuses on noor ja vähemalt hämaravõitu laternavalguses ka üsna nägus neiu, kes kontsade klõbinal ja aeg-ajalt selja taha närvilisi pilke heites kiirustades Zorro peidupaigale lähenes...
to be continued....(?)
Mul on praegu kergelt vabadus ja aega miskit kirjutada. Äkki. VOHH. Jään ootama teie fantaasialendu ülesannete koostamisel.
Sellele aastaajale v2ga iseloomulik sombune ja k6le esmasp2ev. Prints Tonstejn 2rkab teenijanna 2ratuse peale, kiikab v2lja aknast, mille eest kardinad just 2ra t6mmati.
“Isegi Jumal m6istab mu tundeid!” ytleb summutatud h22l teki alt, kuhu prints end judistades pugenud oli.
“Margariita, 6elge mu vanematele, et ma ei tule t2na ylesse. Ma ei j6ua. Ei taha. Mingit m6tet pole. Minust ei saa kuningat. Ma ei taha abielluda. Kes t2na siis? Tuhk.. Tuhk... Tuhkmisasi?? Tuhkermiina? Igastahes ma ei tule t2na. Ma ei tule homme ka. Ega ylehomme. Mitte kunagi. Ma ei suuda.”
“Tuhkatriinu, teie k6rgeausus. Teie vanemad ootavad teid v2ga. Teie isa saatis teile tervisi ja ka selle uhke kostyymi. Kas pole kena?”
“Ei, ei, seda ma selga ei pane. Ei pane! Ma ei tule. Ma ei tule selleta ja ammugi mitte s e l l e g a!!”
“Aga teie k6rgeausus...”
“Ei mingeid agasid, j2ta mind yksinda, palun. Ma tahan yksi olla. Ma ei j6ua. R22kimine v2sitab mind. Kas te ei n2e, et ma olen omadega t2iesti l2bi?”
Margariita hakkas vaikselt nuuksuma.
“Aga teie k6rgeausus, kui te eile keeldusite s66ma tulemast, vihastas teie isa v2ga, ta ytles, et Margareeta hirmutas teid 2ra ja sellep2rast lasi ta lahti! Ma ei taha, et mind vallandatakse. Ma ei taha kylla t66le minna. Ehehehei tatataha...”
“Margareeta vallandati minu p2rast? Kas t6esti? N2ete! N2ete! Ma ei suuda kunagi midagi 6igesti teha. Ma olen nii 6nnetu ja teen teised ka 6nnetuks. Minu p2rast juhtub igal pool halbu asju. Ma ei taha kuningaks saada. Ma ei taha ylesse t6usta. Ei taha! Ei, parem on, kui ma j22n siia. Siin on ohutu. Keegi ei saa viga. Siin on hea. Jah. Jah.”
“Oh, teie k6rgeausus..” ohkas Margariita 6nnetult.
Prints t6mbas teki j2lle yle pea ja korrutas, et ta ei ei ei ei tule ylesse.
Kohe lykati lahti toa uks. Sisse astus kaks ryytlit, kelle j2rel tulid veel kaks ryytlit ja siis tuli kuninganna ja tema j2rel veel kaks ryytlit, kelle j2rel veel kaks ryytlit.
“Tonstejn, kohe ylesse!”
“Ema, ma ei j6ua. Ma j22n parema meelega siia. Te v6ite mu isegi hommikus66gist ilma j2tta!”
“Tonstejn,” ytles kuninganna 2hvardavalt, “kohe ylesse! Kas see on v22rikas k2itumine yhele tulevasele kuningale?”
“Ma ei taha kuningaks saada! Ei taha! Miks te yhte poistest kuningaks ei m22ra? Nemad oleks kindlasti n6us!”
“Tonstejn, ma hoiatan sind!”
“Oh, ema...”
Kuninganna t6mbas v2lja vilepilli, millega ta oma l6buks rotte taltsutab. Ta puhus seda paar korda ja k6igi yllatuseks hyppas prints voodist v2lja.
“Ema!” hyyatas ehmunud prints ja haaras voodilt esimese asja oma alastuse varjamiseks.
Ryytlite n2ol ei liikunud ykski lihas, Margariita l6i pilgu maha, kuninganna vaatas huviga oma vilepilli.
“Hmm, ma m6tlesin, kas see ka nende puhul toimib, kes k2ituvad nagu rotid ja pidevalt oma urgu poevad. Oh, Tonstejn, palun, ma olen su ema,” lausus kuninganna leebunult.
“Olgu, o l g u, OLGU! Ma tulen. Rahul? Kas te nyyd palun laseksite mul riietuda? Ait2h!!!” sisistas Tonstejn l2bi hammaste.
Poole tunni p2rast austas prints oma v2ljailmumisega seltskonda, kuhu kuulusid kuninganna oma ryytlitega, kuningas, peaminister h2rra Guggen Huggen, printsess Tuhkatriinu ja tema j2relvaataja, kelleks oli vana kuivanud k2nd, st kurt-tumm vanadaam. Ja loendamatud teenijad ja ylemteener.
“Hommikust mu poeg, kas ma v6in sind tutvustada meie kylalisele? Sa ei pannudki mu saadetud kostyymi selga?” lisas kuningas natuke n6rdinult.
“Ah? Ahjaah, ei, vabandust isa, see oli natuke lai.”
“Jah, jah, loomulikult. Miks ma ise selle peale ei m6elnud. Sa ju ei s66 yldse.. aga see on meie kylaline printsess Tuhkatriinu. Tema on Tuhka kuningriigist. Ta isa on meil kylas k2inud. M2letad, sa lasid tal vibuga k6rva peast?”
“Hmm, loomulikult. V2ga meeldiv teiega tutvuda, ma loodan, et teie v2ga austatud isaga on k6ik korras?” yhmas prints yksk6ikselt.
Tuhkatriinu oli sellisest vastuv6tust kerges h2mmingus:
“Jah, temaga on k6ik korras, t2nan kysimast. Kas ma v6in 6elda, kui vaimustavad on teie maalid. Ma julgen 6elda, et vanameister Tr66genkoogelmutsel tunneks kindlasti uhkust.”
“Ah need pl2tserdised, nojah, ma pole sellest Tr66genkoogelmutselist kunagi palju arvanud.”
(Vahem2rkus: unustasin mainida, et selles kuningriigis kestab terve p2ev 7 sellist p2eva, mida meie tunneme.)
Kuninganna kehitas 6lgu, olles poja sellise k2itumisega rohkem kui harjunud. M2letate Merineitsit? Rapuntslit? Roosipuna? Printsessi herneteral? Kaunitari? 6igus, te pole ju seda juttu kuulnud. Noh, ei kuulegi.. Igastahes... Guggen Huggen kortsutas kulmu ja ruttas printsi ebaviisakust vabandama. Tuhkatriinu oli v2gagi ahvatlev kandidaat, arvestades kuningriigi mitte just kuigi paljut6otavat riigikassat. See on see kuningas! Tema riided ja ehted ja muud vidinad! Aga Tuhkatriinu saab endaga kaasa terve armee hiiri ja linde, kes kallite 6mblejate ja disainerite asemel saavad kuningale riideid teha! Ja rebaseid n2rida! Siis ei pea enam kallitele jahimeestele maksma. Sealt need h2dad ju algavadki. Aga pints.. 2rahellitatud m6ku.
“Palun tuhat vabandust, austatud k6rgeausus. Ma kardan, et me oleme unustanud teid kurssi viia viimaste uudistega. Nimelt otsustas meie prints m6ni n2dal tagasi hakata nihilistiks.”
“Nihi.. misasjaks?”
“Nihilistiks. See t2hendab, et ta m6nda aega eitab k6ike. Kunsti, kirjandust, armastust, elu ja muudki. See l2heb varsti yle. Yldine mood n6uab noortelt igasuguseid uudseid m6tteid. Tema siis tuli lagedale nihilismiga. Andestage ta tahumatus, ta eitab praegu ka kombeid,” lipitses Huggen.
“Ahnii,” lausus Tuhkatriinu ja naeris natuke topakalt.
“Vabandage, ma olen juba pikemat aega tahtnud kysida, kus te oma juukseid v2rvida lasite? Ja mis toon see on? Kuldkollane? Sobib teile suurep2raselt!” r22kis kuningas vaimustunult.
“Ah, need, need on v2rvitud J6geva parimas salongis parima meesjuuksuri poolt. Ja see toon on peaaegu sama, mis mu 6ige v2rv. Lihtsalt yks v2ikse apsakas juhtus ja hmm... natuke taastamist66d oli vaja teha,” vastas Tuhkatriinu ja tundis, et esimest korda terve hommiku jooksul ta teab, millest r22gib.
“Meie pojale meeldivad v2ga blondid naised,” meelitas kuningas.
Tuhkatriinu j6udis juba meeldivalt yllatuda, kui prints lausus:
“Misasja? Blondid? Mis ajast? Nagu.. ee.. ei meeldi! Ja tegelikult polegi t2htis, sest ma ei hakka kuningaks! Ei hakka. Ma ei taha printski olla. Ei taha! Ma v6..” ta j2i 2kitselt vait ja vaatas valulikult ema poole, kes oli j2lle oma vile v2lja v6tnud.
“Kord ma selle 2ra v6tan,” vandus prints vihaselt.
Millestki aru saamata ytles kuningas:”Aga kuidas nii? Sulle ei meeldinud Merineitsi punased juuksed. Ega Kaunitari pruunid. R22kimata Roosipuna mustadest. Ja ee.. Rapuntseli kiilakast peast. Keegi ju peab ometigi meeldima. Ma oleme sulle igasuguseid valikuid andnud.”
Kuninganna saatis kuningale hoiatava pilgu, Guggen Huggen t6mbus pingesse, teenijaskond surus maha turtsatuse, kuningas aga oli endistviisi tobedalt h2mmingus n2oga. Printsi meel l2ks m6ruks, sest talle meenus vanemate meeleheitel katse talle keegi meelep2rane leida. Siis tuli alati nii terane Guggen Huggen m6ttele kutsuda lossi visiidile B2mmonitki kuningriigi printsid Harry ja Williami. Tegelikult kahtlustas kogu loss, et abiellumishirmus prints on natuke m 6 6 d a . Kuna Printside isa oli varakult surnud, ei ymbritsenud neid peaaegu ykski eeskujulik mehetyyp, ema kasvatas neid nagu tytreid ja nii see l2kski. M6lemad vennad. P2rast seda 6nnetut juhtumit m2ratses prints kuu aega j2rjest. Peitis Guggen Huggeni k6ikidest sokipaaridest yhe 2ra(Huggenil polnud yhtegi paari yhesuguseid sokke, kuningas hoolitses oma peaministri hea maitse eest), lukustas isa tema ateljeesse terveks 66ks ja keeras seal korgid v2lja, s6i ema kuld6unapuu tyhjaks, tegelikult s66tis 6unad ema lohele Norbertile, kes sellest mitu p2eva k6hukrampides vaevles. Ja loomulikult andis ema 'lauake, kata end' – laua esimesele ettejuhtuvale vargan2ole ja asemele pani yraskeid t2is laua, kust tyraskid vaikselt kuninganna voodisse hiilisid ja seal n2dalap2evi pahandusi tegid, kuni l6puks asjale j2lile j6uti. R22kimata noorusevett purskavast purskaevust, millesse ta 1,5-liitrise Fairy tyhjendas. Teenijad teadsid r22kida, et vahel ulgus prints pikki tunde oma patja, vandudes samal ajal kohutavat k2ttemaksu. Noh, ka teenijad said oma osa. Talle meeldis eriti noori tytarlapsi uste pealt luuramas tabada, kargas neile ootamatult peale, karjus ja seej2rel vabastas nad nende t66kohustustest. Nii olid oma t66st ilma j22nud Margaraata, Margaruuta, Margaroota, Margarääta, Margaõõta ja Margarüüta.
Prints punastas alandusest ja allasurutud vihast.
“Hmm, ma arvan, et ma olen l6petanud. Oli v2ga meeldiv teiega kohtuda, k6ige austatum k6rgeausus preili Tuhkatriinu. Hyvasti!” Ja ta t6usis lauast enne, kui ymmardajad ta tooli j6udsid liigutada ning lahkus ruumist.
“Kallis Guggen, kas sa palun ytleksid mudainimestele, et ma sooviksin mudavanni? Mis te arvate, kas see on liig, kui ma kombineerin roosad pyksid tumedama roosa jakiga ja lisan ilustuseks veel m6ned kuldsed paelad?” kysis kuningas, m2rkamata, et nende seltskond on yhe v6rra v2henenud.
“Jah, sellise raiskamisega oleks nad pidanud printsi sundima abielluma yhega kullaketrajatest. Ja nyyd pole meil noorusevett, mida myya. Ega hinnalist lauda. Kuld6unad! Mu jumal, kuhu me j6uame. Ma pean midagi v2lja m6tlema,” m6lgutas Guggen Huggen oma rahutuid m6tteid.
“Loomulikult sobib heleroosa ja tumeroosa. Kuldsed paelad on lihtsalt ideaalsed. Teate, mul oli kunagi yks ballikleit, roosades toonides. Ma ei saanudki seda kanda, k6ik j2id pimedaks, kes seda n2gid, see oli lihtsalt liiga ilus...” vastas kuningale Tuhkatriinu.
“Guggen, palun 6elge 6mblejainimestele, et nad ootaksid mingi 3 tunni p2rast. Mul tuli uus idee. Kallis, mis saarvad, kui me ehitaksime minu ateljee jaoks eraldi tiiva? Yleni kuldse? Ja aknad raamiks v22riskividega. Jah, see mulle meeldiks. Guggen, 6elge ehitusinimestele, et nad tuleks kohe p2rats mudavanni minu juurde. Printsees Tuhkariinu, kas ma v6in teile meie roosiaeda n2idata?”
“Oh, muidugi, teie k6rgeausus.”
“Aga teie k6rgeausus, ma peaksin teile midagi ytlema. Meie olukord..” alustas Guggen Huggen, kuni kuningas teda katkestas.
“Guggen, palun, sa oled siin selleks, et minu asemel tyytute asjadega tegeleda. Kas sa ei n2e, et mul on kiire,” vastas ta ja naeratas oma s2ravat naeratust.
“Jah, teie k6rgeaustus,” ytles alistunud Guggen Huggen.
P2rast seda v2sitavat hommikus66ki l2ks Guggen oma kabinetti. 6igemini kabinetitiiba, mille kuningas talle ehitada oli lasknud. Noh, siis ei tunudnud, et see m6ttetu raiskamine oleks olnud. Aga t6epoolest, kui kuningas lasi ehitada eraldi tiiva oma koertele, l2ks asi yle k2te. Nyyd tuleb vaid loota, et kuninganna ryytlid ja see l6putult 6giv lohe selle paganama kulda roojavaeesli kinni pyyavad! Kuidas nad m22ravad suuremad maksud? Need on niigi k6rged. Inimesed hakkavad m2ssama. V6tavad kinni! Poovad ylesse! P6letavad elusalt! S66vad n2ljaga 2ra! Guggen Huggen judistas end neid pilte silmi ette manades. Prr. Nyyd oleks 6ige aeg geniaalsusev2lgatuseks. Paus. Paus. Paus. Paus. Paus. Paus. Paus. Paus. Paus. Paus. Paus. M6te! Hmm, mis oleks neile vastumeelsem, kas maksta makse.. v6i... vaadata kuninglikku moesh6ud? “Haha, ma olen faking geenius, ma olen geenius!” h6iskas Guggen Huggen. “Meie peame seda taluma, meile makstakse. Aga nemad.. nemad ei saa selle eest midagi. Ja neil pole ka p6hjust seda vaadata. Kas me pigem maksaksime v6i vaataksime? Maksaksime! Nemad samuti. Jah!”
Nii oli riigikassa nigel seis paremuse poole teel. Kohe kutsus Guggen kunstnikud ja lasi neil kujundada kirevad plakatid, mis m6juks nii, et inimesed tahaks vabatahtlikult makse maksta. Kuninga pilt! Ilmtingimata!
Samal ajal m6tles ilus kuldjuukseline prints nukralt tagasi oma elatud elule. Mida ta saavutanud oli? Midagi. Mida ta tahtis saavutada? Midagi. Kas ta tahtis kuningaks? Ei! Kas ta tahtis abielluda yhega neist ilusatest printsessidest? Ei! Aga printsidest? EI!!! Ta vaatas peeglisse ja endalegi ootamatult v6ttis k2tte habemeajamisnoa ja.... ajas enda kuldsed juuksed maha. Heitis viimase pilgu peeglisse ja hakka skirja kirjutama. Kui see valmis sai, v6ttis prints oma k6ige tagasihoidlikumad riided ja lahkus toast.
Kui kuninganna teda j2rgmisel hommikul oma rottide talutsutamiseks m6eldud vilepilliga 2ratama tuli, n2gi ta, et voodi on tyhi. Ta oli meeldivalt yllatunud, mis aga ei kestnud kaua, sest ta m2rkas 66kapil kirja. Jah, see oli sama kiri, mille prints eelmisel p2eval kirjutanud oli. Selles oli kirjas j2rgmine:
“Kallid ema ja isa, andke andeks, aga ma ei suuda seda kuningriiki valitseda ega yhtegi teist samuti mitte. Ma ei suuda abielluda yhegagi neist printsessidest, ehkki pean tunnistama, et kiilasp2ine Rapuntsel oli neist parim kandidaat. Ma arvan, et on parim yks Poistest Tonstejniks nimetada ja kuningriik talle j2tta. Ja et see oleks kuidagi teostatav, otsustasin teilt jalust kaduda. Ma nimelt otsustasin minna m2gedesse. Millistesse, 2rge kysige, ma ei taha, et mind segatakse. Aga ma olen otsustanud, mida ma oma eluga peale hakkan. Ma hakkan budistiks. Jah, 2rge naerge ega jahmuge, see on see mida ma tahan. See m6te tuli esimest korda p2he siis, kui ma n2gin printsess Rapuntselit. Ta on mu muusa. Ma ei imestaks, kui ma teda yhel oma sadadest r2nnakutest kohtan. Ka tema v6is valida sama tee – rahu tee. 2rge olge mulle pahased. Palvetan teie hingerahu eest. Teid armastav Poiss-Budist. Musid-kallid. Xxx.
PS! Ema, su laud on tegelikult isa ateljees kuldriiderullide all.”
Selle peale naeratas kuninganna, poetas pisaraksese ja lahkus Tonstejni toast. Ta l2ks otsima Poiss Nr 2-te. Kuningale polnud m6tet teatada. Ta ei tee niikuinii oma poegadel vahet. Ja Guggen Huggen ainult r66mustaks, sest kindlasti on Poiss Nr 2, st Tonstejn hea meelega n6us kuningaks saama ja yhe j6uka maa printsessiga abielluma. Jah, kui Poiss-Budist on 6nnelik, on ka tema 6nnelik.
v6i pigem
