Mayday! Mayday! Meid EI koti! ...ajukrampia

Mingit võimalikult imala pealkirjaga romaani paluks

2010-04-19T23:36:00.007+03:00

tere. teen ülesande Maarikale. oleme jah aktiivseks hakanud, eksamid ja muu selline. a kuna on kevad ja kõigil jooksuaeg on, siis Maarika kirjutab meile armastusromaani. aeg võiks olla selline, kus ei ole telefone ja asju, et oleks romantilisem. tahame palju armastust ja ilusat meest ja ilusat naist, kellega end samastada(mhmh, Manuel samastab ka end naisega), vabalt valitud koguses draamat, armukadedaid ja tigedaid. aga seda peab Maarika kirjutama talle omasel otsekohasel viisil ja kirjutama välja kõik selle, mille nt Babs Cartland kirjutamata jätab. nalja tahame ka.

Värssides jutuke roosadest tulnukatest

2010-04-14T13:03:00.002+03:00

Kord ammu ennemuistsel aal
ühel kaugel, kauuugel maal
elasivad tulnukad roosad
pruunide elevantidega koos nad.

Pruunid elevandid küll toredad,
pritsivad tulnukaid veega,
ometi on nad mürgised ja koledad
joogiks-söögiks ei kõlba seega.

Roosad tulnukad tahavad:
nimelt head siirupivett saada.
Aga elevandid haisevad,
sealt siirupid küll ei saa nad.

Oleks vaja nüüd mõtet head
(loe: siirupit, millel haruldane maik).
Äkki maitsevad paremini roosad sead?
Kuid selle peale jäid kõik mornilt vait.

Lõpuks sõna võttis ereroosa tulnukaboss:
"Rahvas, meil on veel lootust!
Siit kaugel asub planeet, kus kirsimaitselist siirupit
leidub igal pool
Reisime ära, et jääks järele vaid roosa toss,
kasutame oma hookus-pookust,
otsime välja oma portselanist lendavad taldrikud, peal tiivukid,
ja viigu ära meid siit vool!"

Tema mõte leidis kiitust,
kiirelt korraldati riitus,
ohverdati elevanti paar,
ja avati tasuta baar.

Varsti lahkumispäev tuli
ja taldrikutega mindi ära.
Maha jäid vaid sulid
ja mõni üksik mära.

Pärast viitkümmet aastat
märkasid planeet Maad.
Mis paistis küll väga saastat'
ning ütlesid nad "oh god".

Ometi tutvuma koduga uuega
hilisõhtul läksid nad.
Katsid end pika pruuni kuuega,
lootes, et märkamatuks jäävad.

Üht inimest, väikest ja roosat
märkasid nad pargiteel.
Siirupiks tundus sobivat
ila limpsis nende keel.

Ärandasid poisikese armsa
laborisse viisid.
Maitsesid - oh sa,
maik kui kirsil.

Tulnukaid kolmteist roosat
pidama hakkasid plaani,
kuidas maailma koos nad
siirupivabrikuks teevad ja nii
edasi.

Kuid ühe armsa poisikese ema
oli murest murtud
pojakene kallikene temal
pole koju tulnud.

Hommikul kirja ta sai
"Kallis armsa poisi ema,
teie pojal hüva maik
siirupiks tegime tema.

Täname meeldiva koostöö eest."
Ema öökis sisikonda seest
ja nuttis päeva ja öö.
Enam eal ei joond ei söönd.

Mootorsaega metsa
tulnukaid jahtima läks.
Ütles: "Et sa
kaela murraksid, krõks!"

Rohkem temast midagi ei kuuldud.
Kes teab, äkki elus, äkki surnud.

Tulnukad laiendasid haaret:
tegid tooteuuringut,
maitseekspertiisi,
rajasid siirupivabrikut
otsisid tarnijaid,
palkasid reklaamiagentuuri
ja olid niisama ilusad.

Ometi tulnukatel ka üks hirm,
neigil on nõrk koht.
Nende naba õrn kui pirn,
kui sinna Orbiti näts suruda,
neist alles jääb märg lohk.
Nii suudetaks neid murda.

Kuid keegi peale nende seda ei tea
ja lootsid, et elu edasi tuleb hea.

Kuid üks väike poisike vapper
(mitte see, kes siirupiks tehti),
mõtles:"Aeg otsida välja tapper
ja saada tulnukatest lahti!"

Sest jah, valitsusel oli kiire,
nad tõstsid pensioniiga.
Ei tundnud nad moraalseid piire,
vaid kemplesid opositsiooniga.

Tapperiga poisike väike
istus tulnukate sektsioonis TÜRas.
Mõtles:"Peab paistma kord päike."
Ja tapperiga müras.

Äkki leidis õige raamatu.
Ohoo, polegi nii saamatu.
Ja tundideks end lugema unustas
kuni valvur tuled kustutas.

Kuna raamat oli kohalkasutusega,
pidi ta seda TÜRas paljundama
et saaks kodus edasi lugeda
ja tulnukatega edukalt võidelda.

Hommikul kell kuus
"BINGO!" hüüdis ta.
Ostis Orbiti pakke kuus
ja läks vaenlasi otsima.

Peagi tulnukad haistsid
armast väikest poisikest üht.
Olid rõõmsad, sest paistis,
et siirupiaeg on suht.

Otsisid pokaalid välja
ja limpsisid keelt.
Oi, kuis saab alles nalja,
lahutasid üksteise meelt.

Panid siirupimasina tööle
ja sidusid noa vööle
ja olid üldse rõõmsad.
Saab peagi ju siirupit rõõsat!

Poiss tulnukate juurde jõudis,
ja vähe kõhedust tundis.
Nii palju neid ju teda vahtis
ja temal Orbitit ainult kuus pakki.

Poiss mõtles olla kaval
ja tulnukaile tünga teha.
Sügas vistrikku ninal
ja hingas läbi tulnukate leha.

Äkki "Vaadake, siirupit sajab!"
ta hüüdis.
Tulnukahord silmad silmad taevasse suunab
ja poiss püüdis

ajaga sekundit kolm
tulnukaile nätsud nabasse suruda.
Mis õnnestus.
Käis kõmakas ja järele jäi vaid tolm
neist elukaist, kes end pureda
siirupiturule tahtsid.

Ent ohoo nalja
portselantaldrik alles jäi.
Poiss rüüpas kalja
ja taldrikusse sisse käis.

Oma tüdruksõbrale külla lendas
teda seal embas.
Ja nad kahekesi
päikeseloojangusse lendas-
id.

Nii võideti tulnukad kurjad
ja alles jäid inimeste karjad.
Vähemalt veel..
Sest kes teab,
äkki on uus trobikond tulnukaid teel...

Umminummi

2010-04-09T01:29:00.003+03:00

Kuna ma äkki võib-olla rotin Manuelilt tema ülesande, siis paluti mulle talle uus mõelda.

ülesanne: jutt
aeg: pärast Kristust, enne sessi
tegelased: 3 kuni 5 üliõpilast

Kuna sess varsti tulemas, siis mõtlesin, et soojenduseks võiks Manuel kirjutada jutu sessistressis olevatest üliõpilastest. Mingi mõte oli mul, et nad võiksid olla stereotüübid, et üks on 'üää, maioskamaioska... oih, A sain', teine pohhuist.. või no midagi sellist. Aga muidugi ei pea nii olema, lihtsalt mingi mõte oli.
Ja mingi ootamatu pööre peab ka jutus sees olema.
Vottt.

Ta elas kadetsejate kiuste kuni surmani

2010-04-09T01:13:00.003+03:00

Palun uut ülesannet!

uskumatu, aga siin see on:

2010-04-09T01:11:00.002+03:00

Chuck oli plindris. Ta oli põlenud hoonet uudistanud, küsitlenud võimalikke pealtnägijaid, teinud telereporteritele kõiketeadvat, kuid karmi nägu... kuid midagi teada polnud ta saanud. Ta juba tundis, kuidas häbinäärmed tema kehas tööle hakkasid. Kas see ongi siis tema, kõikvõimsa Chucki lõpp? Ilmselt pannakse kinni portaalid, mis tema võimeid ülistavad. Puudu tuleb tööst (ja veel masu ajal!), ja tema filme ei osta ka kindlast enam keegi...
Chuck tundis esimest pisarat tul--

TSENSEERITUD

Ta nuuskas nina, pühkis silmi ja ohkas. Ei, see ei saa ikkagi nii minna. Peab ometi mingi pääsetee olema. Ämblikmees, Harry ja Tinky-Winky ei ole temast kavalamad. Harry on üks igavene joodik ja varas. Ämblikmees on ennasttäis kehkenpüks. Ja Tinky-Winky on... oot, Tinky-Winky... Tinky-Winky? TINKY WINKY!

Tinky-Winky, Ämblikmees ja Harry istusid oma peakorteris, jõid õlut ja tegid vesipiipu, et kordaläinud päeva tähistada. Tinky suitseta ka kanepit, et natukenegi lõõgastuda. Kõik olid oma päevaga rahul ja tegid edasisi plaane, kuidas Chuckist vabaneda ja maailma valitseda.
Ühtäkki läks uks lahti.
"TINKYT-WINKY??" kostis möire.
Nimetatu tõusis vaarudes püsti ja üritas läbi suitsu (ja kanepise mõistuse) aru saada, kelle hääl see küll on ja kust tuleb.
"J-jah?"
TW tõusis püsti ja läks ukse suunas. Kuna suits ooli selleks ajaks juba natuke hajunud, nägid kõik seda kohutavat vaatepilti. Tinky-Winky elusuuruses ema.
"E-emme? Kas see oled tõesti sina?"
"OI KURAMUS, KAS MA TUNNEN KANEPIHAISU, POEG?"
"O-ooei, emake, see on meie uus vannitoavärskendaja. Nii meeldiv on sin-"
"ÄRA SA POE SIIN MIDAGI. PAKI OMA KOMPSUD KOKKU, ME LÄHME KOJU."
"Aaga emake.."
"EI OLE SIIN MINGIT EMAKEST. TEIE KAKS, HAKAKE AGA MINEMA. PIDU ON LÄBI."
Kohkunud Harry ja Ämblikmees tegidki sääred ning ema ja poeg jädi kahekesi.
Proua Silky-Wilky vaatas toas ringi ja andis pojale kõrvakiilu.
"See on selle eest, et sa mulle kuu aega helistanud pole. Mina hakkasin muretsema, et kas sinuga on midagi juhtunud. No ja nüüd täna helistas mulle mu lapsepõlvesõber Chuck Norris (äkki tead teda?) ja kurtis, et sa oled ulakaks hakanud."
"Ooei, emake, see on laim."
"Vait! Sa lähed nüüd St. Brutuse parandamatult kuritegelike poste kooli. Sa helistad sealt mulle iga päev ja OI KUIDAS MA KOHALE LENDAN, KUI MÕNI KORD SUL SEE KÕNE TEGEMATA JÄÄB. Sa maksad oma taskurahast kinni põlenud pilvelõhkuja. Aa, ning pärast kooli lõpetamist hakkad sa tööle härra Norrise isikliku jalamassöörina. On selge?"
"..."
"Väga hea. Korista pudelid ära, võta mul käest kinni ja kõnnime bussijaama."
"Jah, ema.."

ELU?! ELU!

2010-04-08T20:54:00.003+03:00

(Täiesti juhuslikult sattusin taas siia blogisse. Mulle meenus, et tegelikult juba no aasta kanti või nii kopitab mul ühes failis oma ülesande algus... mis ta ikka kopitab. Lisade kohta ma ei või midagi kindlat lubada, eks vast aastakese pärast ole näha :D)

„Minu elu,“ mõtles Zorro, „on nagu muusikal! Traagiline, kaunis ja läbinisti lummav nagu ma ise!“ Justkui oma sõnade kinnituseks puhkes ta äkitselt täiel rinnal laulma: „ÜKSINDA MAAAA PÄEVA ÕHTUSSE SAAN! VANALINNA BUFFEEDES, BAARIDES, KOHVIKUTEEEES AEGA PARAJAKS TEEEEN! (Smilersi „Aega parajaks teen“ noh) Lauldes tõmbas ta oma musta keebi ümber õlgade, kinnitas selle suure kuldse haaknõelaga ning pani hoogsa kaarega pähe oma uue musta kübara, mille ta eelmisel päeval Tiimarist soetanud oli. Silmasidet ei võtnud ta pea kunagi ära, nii et see oli juba paigas. Kiire pilk peeglisse tegemaks kindlaks, et vurrud on kenasti joones (ei karvagi üle ega puudu!), mõõk vihmavarjuhoidjast vööle ja ukse paukudes oli ta lahkunud enda peakorterist, et tormata öösse oma laulusõnu teoks tegema!

Zorro ei käinud tavaliselt teatris ja muusikale vältis ta täiesti, sest milleks raisata mõttetult raha, kui ta juba elaski ühes ja kõige paremas neist! Selle asemel tundus MÕISTLIK seikluste otsingul mööda öiseid Tallinna vanalinna baare ja urkaid konnata. Kui ta tahtis kauneid daame ohust päästa, siis PIDI ta ju tegutsema just sellistes paikades, kus nurga taga võis kuritahtlikke pätte, alkohoolikuid ja narkomaane luurata! Kopli linnaosa ja Balti jaam oleksid ilmselt olnud sobivamad kohad hädas inimeste aitamiseks, ent need ei pakkunud nii sobivalt romantilist ja silmale kena taustamiljööd kui vanalinn... ning peale puhtesteetiliste kaalutluste kartis sügaval oma vapras südames mainitud paiku ka kangelane ise.

Niisiis, täis tegutsemisindu sööstis Zorro tänavakohvikute melu täis Raekoja platsilt läbi Saiakäigu natuke kõrvalistematesse (aga mitte liiga kõrvalistesse) tänavatesse, valmis võitlema ja vastu võtma kõik, mida Saatusel talle sel ööl kavas pakkuda oli. Ent paistis, et Saatusel ei olnud järjekordselt midagi erilist plaanis. Põhiline osa rahvast, keda Zorro oskuslikult hämarasse ukseavasse varjudes seirata võis, olid purupurjus turistid, kes laulda möirgasid. „Kuradi soomlased,“ vihastas Zorro taas naaberkeelset jorinat kuuldes. „Oleksid need siis ilusad noored lehvivate lokkidega siresääred! Aga ei, alati tuhat korda ei! Ikka ja igavesti need sandaalid, beežid kampsunid, nüsitud poisipead ja prillitatud keskealisus!“

Omaette sajatades ei märganud ta aga, et tänav oli äkitselt tühjaks jäänud; laulvate soomlaste kampa oli veel vaid vaevu kuulda ning paistis, et ainus inimene meetrite raadiuses on noor ja vähemalt hämaravõitu laternavalguses ka üsna nägus neiu, kes kontsade klõbinal ja aeg-ajalt selja taha närvilisi pilke heites kiirustades Zorro peidupaigale lähenes...

to be continued....(?)

äratus, unikarud

2008-12-02T22:22:00.005+02:00

teate, me oleme liiga pikalt liiga passiivsed olnud meie suurepärases ja rumalas rumaluste blogis. ja siis ma teengi selle aktiivsematele või siis viljakamatele(ei mitte Karaski Tõnni mõttes viljakamatele) rumaluste postitajatele üleskutse: teeme ühisjutu. sellise korraliku. ja naljaka. ja rumala. arvatavasti natuke nilbe ka. aga see on ka naljakas. selline hea mõte tuli ka, et peategelaseks võiks olla keegi ilmar. ja jürgen. või ilmar-jürgen. ma usun, et sellest tuleb üks parimaid ilmareid ja jürgeneid üldse.
idee sain ühe olemasoleva ilmari ja jürgeni blogi lugedes. Karaski Tõnn sai sellise au osaliseks, et juhtus meie tegelaste hulka. ja Batman ka. miks siis ilmar ja jürgen ei peaks? enne Batmani oleks pidanud juba!
mömisege, mis te arvate ja kas teil aega on. loodetavasti on.

m.

Maile(:

2008-06-10T23:57:00.006+03:00

Kirjuta yhest syndmusest kolme erineva inimese pilgu l2bi. Kahjuks inimese muutudes peab muutuma ka kirjutamisviis. Yhte kujuta hemingwaylikult, teist tammsaarelikult ja kolmandat enda moodi. Syndmuse pead ka v2lja m6tlema, aga ma annan m6ned punktid. Aeg... hmm, ma olen vist 21. sajandisse kiindunud, seega j22b 21. sajand. Teatris. Tegu on lavastusega "Idioot". V6ib olla hetk keset etendust, keset proovi, p2rast/enne proovi/etendust v6i midagi muud. Kolm peamist asjaosalist v6ivad olla kes tahes. Lavastaja, grimeerija, n2itleja, pealtvaataja, koristaja jne jne. Teisi k6rvaltegelasi v6ib loomulikult juurde m6elda. M6tle ise, kas see tuleb realistlik, mystiline, utoopiline, l22gelt romantiline vms.

Edu,
M

Mannale

2008-06-08T00:18:00.003+03:00

Püüan vähemalt ühes punktis tubli olla ja ühe ülesande välja mõelda.
Niisiis...värssides jutuke roosadest tulnukatest, kes tulid portselanist taldrikutel Maad ründama, kuna tahtsid inimestest siirupit teha. joogiks. inimestele see EI meeldinud! Kas tulnukad oma kõrgtehnoloogiaga võitmatud?! Nõrk koht: naba. Kes ja kuidas päästab maailma???

Sõnad/sõnaühendid, mida kasutada võiks:
tank
vedel
haruldane maik
mootorsaag
kirss
pokaal
mürgine

(((((((((((Need luuleread võivad olla vägagi lihtsad ja suvakad riimikesed a la
Muuseumis korraldati vahva vanaaegne näitus,
kohale tuli ka (khm) Kristi, kes väga halvasti käitus
lõi sisse kõik kaunid ja läikivad vitriinid
ning varastas maailma esimesed bikiinid!)))))))))))))

Oeh. Kui sa arvad, et sa seda ei viitsi/taha teha siiski, siis las Maarika mõlteb midagi või noh...äkki ma homme olen rohkem konditsioonis midagi paremat mõtlema.

Tamtamtamtam, ylesanded!

2008-06-06T23:41:00.002+03:00

Kristile
1. ylesanne: m6elda ylesanne Mannale!
2. ylesanne: Mul tuli korraks selline idee, et.. Phh, ideed ei ole. Aga ma j6uan sinnani. Mul tuli p2he selline m6te, et seekord v6iks olla midagi romantilist. Yheks tegelaseks v6iks olla meile k6igile tuttav 6nnetu vingats Zorro. Pasteet v6iks mainitud olla. Mida selle pasteediga tehakse... ee.. las see j22b sinu m6elda. 2ra hoia end tagasi. Kuna me ei tea Zorro sugu, aga romantiliseks jutuks on ju ometi kahte vaja, siis sa pead talle ise ka kaaslase valima. Mis soost see kaaslane on... noh, vali oma parima 2ran2gemise j2rgi. Nime koha pealt annan vabad k2ed. Armuviisnurk k6lab segaselt, las see ka olla mainitud. V6ib rohkem nurki ka olla. M6rv! Mis on romantiline jutuke ilma traagikata! Tegevus v6iks olla 21. sajandil. M6ned m2rks6nad veel: 2ng(!), kadedus, rumalus, meie igale sissekandele omane absurd, ...foobia, ...fiilia, optimism, stalker, luulud, kummitus. Pole keelatud palju asju lisada ja palju mainimata j2tta. Aa, ja kindlasti kasuta v2hemalt viit Aaviku s6na, mis ei ole v2ga laialt teada:P
Maarikale
1. ylesanne: l6petada enda triloogia!
2. ylesanne: kui Kristi ei peaks m6tlema, siis m6elda ylesanne Mannale

Edu!

Assa vana!

2008-06-04T22:54:00.001+03:00

Mul on praegu kergelt vabadus ja aega miskit kirjutada. Äkki. VOHH. Jään ootama teie fantaasialendu ülesannete koostamisel.

Jutt, mille ma nagu eriti ylbelt Mailt varastada otsustasin.

2008-04-25T22:16:00.002+03:00

Seitsme maa ja mere taga oli veel seitse maad ja merd, kokku siis neljateistkymne maa ja mere taga oli yks kuningriik, mille nimeks oli Grõnuxentenlenkentonstejn. Seda valitses juba viimased 5000 aastat sama kuningasuguv6sa. Praegu oli troonil kuningas Grõnuxen koos oma naise kuninganna Tenlenkeniga. P2rast neid l2heb troon nende pojale Tonstejnile, kes parasjagu on sellises eas, et kohane oleks naine v6tta. Ja just sellest hakkab edasi arenema j2rgnev looke.

Vahem2rkusena seletan 2ra selle perekonna nimepanemise traditsiooni. K6ik pojad on sunnitud austama oma isa ja seega pidi esimesele ja soovitatavalt ka ainsale pojale nimi pandama isa j2rgi. Nii oli saanud Grõnuxen nime oma vanaisa j2rgi ja Tonstejn oma vanaisa, Grõnuxeni isa j2rgi. Kui juhtus nii, et tekkis rohkem kui yks poeg, kord olid kaksikud, kord isegi kolmikud, aga keegi ei osanud hiljem 6elda, kes oli just esimene poeg, igastahes kui juhtus olema rohkem kui yks poeg, jagati nimi 2ra. Kolmikutele sai nimeks Ton, Ste ja Jn ning kuna ei osatud 6elda, kes oli esimene, olid k6ik kolm troonil. Kui syndisid kaksikud, sai nende nimeks Grõnu ja Xen. Asi l2ks keerulisemaks, mis puutus abiellumisse. Tegelikult abiellumises polnud midagi keerulist, sest k6ik abiellusid Tenlenkeniga, 6igem oleks kyll 6elda TenlenkeniDEGA. Aga et 2ra hoida veelgi keerulisemat troonijagamist, sai v6imule poisslaps, kes k6ige esimesena ilmavalgust n2gi. Kui poegi syndis lihtsalt rohkem kyi yks, ma m6tlen, et nad ei syndinud korraga, sai troonile loomulikult esimene. J2rgmised pojad nimetati Poisiks Nr 2 ja Poisiks Nr 3 jne. Neid koheldi kuninglikult, nad v6isid abielluda, elasid kylluses, aga tegelikult k6igil oli nesit suht yksk6ik. Kui esimene poeg juhtus surma saama, nimetati Poiss Nr 2 ymber kas Grõnuxeniks v6i Tonstejniks ja ta asus esimese poja kohale. Tytred olid printsessid nagu printsessid ikka. Nimesid ei vaevuta neile panema, sest kohe, kui nad vastavasse ikka j6uavad, sokutatakse nad teistesse kuningriikidesse mehele ja viimane v6ib neile ise meelep2rase nime valida. Mis puutub kuningannasse, siis tema nimeks on alati Tenlenken. Ta v6is syndida Galja, Ljudmilla, Godzilla, Maarika, Kristi, Mai v6i Maximillaviitakederiitatsikiitana, kuid l6petas alati Tenlenkenina. Enamus kuningannasid tulid sellest samast kuningriigist, aadliku perekondadest loomulikult. V2lismaalt kositi pruut vaid erandjuhtudel. Ja selleks, et ennetada v6imalikku nimevahetust, pandi igale tytrele nimeks Tenlenken. Seep2rast oli kuningriigis sadu Tenlenkene. Nyyd olen selle tillukese vahem2rkusega valmis saanud. Asumegi meie jutukese kallale.

Sellele aastaajale v2ga iseloomulik sombune ja k6le esmasp2ev. Prints Tonstejn 2rkab teenijanna 2ratuse peale, kiikab v2lja aknast, mille eest kardinad just 2ra t6mmati.

“Isegi Jumal m6istab mu tundeid!” ytleb summutatud h22l teki alt, kuhu prints end judistades pugenud oli.

“Margariita, 6elge mu vanematele, et ma ei tule t2na ylesse. Ma ei j6ua. Ei taha. Mingit m6tet pole. Minust ei saa kuningat. Ma ei taha abielluda. Kes t2na siis? Tuhk.. Tuhk... Tuhkmisasi?? Tuhkermiina? Igastahes ma ei tule t2na. Ma ei tule homme ka. Ega ylehomme. Mitte kunagi. Ma ei suuda.”

“Tuhkatriinu, teie k6rgeausus. Teie vanemad ootavad teid v2ga. Teie isa saatis teile tervisi ja ka selle uhke kostyymi. Kas pole kena?”

“Ei, ei, seda ma selga ei pane. Ei pane! Ma ei tule. Ma ei tule selleta ja ammugi mitte s e l l e g a!!”

“Aga teie k6rgeausus...”

“Ei mingeid agasid, j2ta mind yksinda, palun. Ma tahan yksi olla. Ma ei j6ua. R22kimine v2sitab mind. Kas te ei n2e, et ma olen omadega t2iesti l2bi?”

Margariita hakkas vaikselt nuuksuma.

“Aga teie k6rgeausus, kui te eile keeldusite s66ma tulemast, vihastas teie isa v2ga, ta ytles, et Margareeta hirmutas teid 2ra ja sellep2rast lasi ta lahti! Ma ei taha, et mind vallandatakse. Ma ei taha kylla t66le minna. Ehehehei tatataha...”

“Margareeta vallandati minu p2rast? Kas t6esti? N2ete! N2ete! Ma ei suuda kunagi midagi 6igesti teha. Ma olen nii 6nnetu ja teen teised ka 6nnetuks. Minu p2rast juhtub igal pool halbu asju. Ma ei taha kuningaks saada. Ma ei taha ylesse t6usta. Ei taha! Ei, parem on, kui ma j22n siia. Siin on ohutu. Keegi ei saa viga. Siin on hea. Jah. Jah.”

“Oh, teie k6rgeausus..” ohkas Margariita 6nnetult.

Prints t6mbas teki j2lle yle pea ja korrutas, et ta ei ei ei ei tule ylesse.

Kohe lykati lahti toa uks. Sisse astus kaks ryytlit, kelle j2rel tulid veel kaks ryytlit ja siis tuli kuninganna ja tema j2rel veel kaks ryytlit, kelle j2rel veel kaks ryytlit.

“Tonstejn, kohe ylesse!”

“Ema, ma ei j6ua. Ma j22n parema meelega siia. Te v6ite mu isegi hommikus66gist ilma j2tta!”

“Tonstejn,” ytles kuninganna 2hvardavalt, “kohe ylesse! Kas see on v22rikas k2itumine yhele tulevasele kuningale?”

“Ma ei taha kuningaks saada! Ei taha! Miks te yhte poistest kuningaks ei m22ra? Nemad oleks kindlasti n6us!”

“Tonstejn, ma hoiatan sind!”

“Oh, ema...”

Kuninganna t6mbas v2lja vilepilli, millega ta oma l6buks rotte taltsutab. Ta puhus seda paar korda ja k6igi yllatuseks hyppas prints voodist v2lja.

“Ema!” hyyatas ehmunud prints ja haaras voodilt esimese asja oma alastuse varjamiseks.

Ryytlite n2ol ei liikunud ykski lihas, Margariita l6i pilgu maha, kuninganna vaatas huviga oma vilepilli.

“Hmm, ma m6tlesin, kas see ka nende puhul toimib, kes k2ituvad nagu rotid ja pidevalt oma urgu poevad. Oh, Tonstejn, palun, ma olen su ema,” lausus kuninganna leebunult.

“Olgu, o l g u, OLGU! Ma tulen. Rahul? Kas te nyyd palun laseksite mul riietuda? Ait2h!!!” sisistas Tonstejn l2bi hammaste.

Poole tunni p2rast austas prints oma v2ljailmumisega seltskonda, kuhu kuulusid kuninganna oma ryytlitega, kuningas, peaminister h2rra Guggen Huggen, printsess Tuhkatriinu ja tema j2relvaataja, kelleks oli vana kuivanud k2nd, st kurt-tumm vanadaam. Ja loendamatud teenijad ja ylemteener.

“Hommikust mu poeg, kas ma v6in sind tutvustada meie kylalisele? Sa ei pannudki mu saadetud kostyymi selga?” lisas kuningas natuke n6rdinult.

“Ah? Ahjaah, ei, vabandust isa, see oli natuke lai.”

“Jah, jah, loomulikult. Miks ma ise selle peale ei m6elnud. Sa ju ei s66 yldse.. aga see on meie kylaline printsess Tuhkatriinu. Tema on Tuhka kuningriigist. Ta isa on meil kylas k2inud. M2letad, sa lasid tal vibuga k6rva peast?”

“Hmm, loomulikult. V2ga meeldiv teiega tutvuda, ma loodan, et teie v2ga austatud isaga on k6ik korras?” yhmas prints yksk6ikselt.

Tuhkatriinu oli sellisest vastuv6tust kerges h2mmingus:

“Jah, temaga on k6ik korras, t2nan kysimast. Kas ma v6in 6elda, kui vaimustavad on teie maalid. Ma julgen 6elda, et vanameister Tr66genkoogelmutsel tunneks kindlasti uhkust.”

“Ah need pl2tserdised, nojah, ma pole sellest Tr66genkoogelmutselist kunagi palju arvanud.”

(Vahem2rkus: unustasin mainida, et selles kuningriigis kestab terve p2ev 7 sellist p2eva, mida meie tunneme.)

Kuninganna kehitas 6lgu, olles poja sellise k2itumisega rohkem kui harjunud. M2letate Merineitsit? Rapuntslit? Roosipuna? Printsessi herneteral? Kaunitari? 6igus, te pole ju seda juttu kuulnud. Noh, ei kuulegi.. Igastahes... Guggen Huggen kortsutas kulmu ja ruttas printsi ebaviisakust vabandama. Tuhkatriinu oli v2gagi ahvatlev kandidaat, arvestades kuningriigi mitte just kuigi paljut6otavat riigikassat. See on see kuningas! Tema riided ja ehted ja muud vidinad! Aga Tuhkatriinu saab endaga kaasa terve armee hiiri ja linde, kes kallite 6mblejate ja disainerite asemel saavad kuningale riideid teha! Ja rebaseid n2rida! Siis ei pea enam kallitele jahimeestele maksma. Sealt need h2dad ju algavadki. Aga pints.. 2rahellitatud m6ku.

“Palun tuhat vabandust, austatud k6rgeausus. Ma kardan, et me oleme unustanud teid kurssi viia viimaste uudistega. Nimelt otsustas meie prints m6ni n2dal tagasi hakata nihilistiks.”

“Nihi.. misasjaks?”

“Nihilistiks. See t2hendab, et ta m6nda aega eitab k6ike. Kunsti, kirjandust, armastust, elu ja muudki. See l2heb varsti yle. Yldine mood n6uab noortelt igasuguseid uudseid m6tteid. Tema siis tuli lagedale nihilismiga. Andestage ta tahumatus, ta eitab praegu ka kombeid,” lipitses Huggen.

“Ahnii,” lausus Tuhkatriinu ja naeris natuke topakalt.

“Vabandage, ma olen juba pikemat aega tahtnud kysida, kus te oma juukseid v2rvida lasite? Ja mis toon see on? Kuldkollane? Sobib teile suurep2raselt!” r22kis kuningas vaimustunult.

“Ah, need, need on v2rvitud J6geva parimas salongis parima meesjuuksuri poolt. Ja see toon on peaaegu sama, mis mu 6ige v2rv. Lihtsalt yks v2ikse apsakas juhtus ja hmm... natuke taastamist66d oli vaja teha,” vastas Tuhkatriinu ja tundis, et esimest korda terve hommiku jooksul ta teab, millest r22gib.

“Meie pojale meeldivad v2ga blondid naised,” meelitas kuningas.

Tuhkatriinu j6udis juba meeldivalt yllatuda, kui prints lausus:

“Misasja? Blondid? Mis ajast? Nagu.. ee.. ei meeldi! Ja tegelikult polegi t2htis, sest ma ei hakka kuningaks! Ei hakka. Ma ei taha printski olla. Ei taha! Ma v6..” ta j2i 2kitselt vait ja vaatas valulikult ema poole, kes oli j2lle oma vile v2lja v6tnud.

“Kord ma selle 2ra v6tan,” vandus prints vihaselt.

Millestki aru saamata ytles kuningas:”Aga kuidas nii? Sulle ei meeldinud Merineitsi punased juuksed. Ega Kaunitari pruunid. R22kimata Roosipuna mustadest. Ja ee.. Rapuntseli kiilakast peast. Keegi ju peab ometigi meeldima. Ma oleme sulle igasuguseid valikuid andnud.”

Kuninganna saatis kuningale hoiatava pilgu, Guggen Huggen t6mbus pingesse, teenijaskond surus maha turtsatuse, kuningas aga oli endistviisi tobedalt h2mmingus n2oga. Printsi meel l2ks m6ruks, sest talle meenus vanemate meeleheitel katse talle keegi meelep2rane leida. Siis tuli alati nii terane Guggen Huggen m6ttele kutsuda lossi visiidile B2mmonitki kuningriigi printsid Harry ja Williami. Tegelikult kahtlustas kogu loss, et abiellumishirmus prints on natuke m 6 6 d a . Kuna Printside isa oli varakult surnud, ei ymbritsenud neid peaaegu ykski eeskujulik mehetyyp, ema kasvatas neid nagu tytreid ja nii see l2kski. M6lemad vennad. P2rast seda 6nnetut juhtumit m2ratses prints kuu aega j2rjest. Peitis Guggen Huggeni k6ikidest sokipaaridest yhe 2ra(Huggenil polnud yhtegi paari yhesuguseid sokke, kuningas hoolitses oma peaministri hea maitse eest), lukustas isa tema ateljeesse terveks 66ks ja keeras seal korgid v2lja, s6i ema kuld6unapuu tyhjaks, tegelikult s66tis 6unad ema lohele Norbertile, kes sellest mitu p2eva k6hukrampides vaevles. Ja loomulikult andis ema 'lauake, kata end' – laua esimesele ettejuhtuvale vargan2ole ja asemele pani yraskeid t2is laua, kust tyraskid vaikselt kuninganna voodisse hiilisid ja seal n2dalap2evi pahandusi tegid, kuni l6puks asjale j2lile j6uti. R22kimata noorusevett purskavast purskaevust, millesse ta 1,5-liitrise Fairy tyhjendas. Teenijad teadsid r22kida, et vahel ulgus prints pikki tunde oma patja, vandudes samal ajal kohutavat k2ttemaksu. Noh, ka teenijad said oma osa. Talle meeldis eriti noori tytarlapsi uste pealt luuramas tabada, kargas neile ootamatult peale, karjus ja seej2rel vabastas nad nende t66kohustustest. Nii olid oma t66st ilma j22nud Margaraata, Margaruuta, Margaroota, Margarääta, Margaõõta ja Margarüüta.

Prints punastas alandusest ja allasurutud vihast.

“Hmm, ma arvan, et ma olen l6petanud. Oli v2ga meeldiv teiega kohtuda, k6ige austatum k6rgeausus preili Tuhkatriinu. Hyvasti!” Ja ta t6usis lauast enne, kui ymmardajad ta tooli j6udsid liigutada ning lahkus ruumist.

“Kallis Guggen, kas sa palun ytleksid mudainimestele, et ma sooviksin mudavanni? Mis te arvate, kas see on liig, kui ma kombineerin roosad pyksid tumedama roosa jakiga ja lisan ilustuseks veel m6ned kuldsed paelad?” kysis kuningas, m2rkamata, et nende seltskond on yhe v6rra v2henenud.

“Jah, sellise raiskamisega oleks nad pidanud printsi sundima abielluma yhega kullaketrajatest. Ja nyyd pole meil noorusevett, mida myya. Ega hinnalist lauda. Kuld6unad! Mu jumal, kuhu me j6uame. Ma pean midagi v2lja m6tlema,” m6lgutas Guggen Huggen oma rahutuid m6tteid.

“Loomulikult sobib heleroosa ja tumeroosa. Kuldsed paelad on lihtsalt ideaalsed. Teate, mul oli kunagi yks ballikleit, roosades toonides. Ma ei saanudki seda kanda, k6ik j2id pimedaks, kes seda n2gid, see oli lihtsalt liiga ilus...” vastas kuningale Tuhkatriinu.

“Guggen, palun 6elge 6mblejainimestele, et nad ootaksid mingi 3 tunni p2rast. Mul tuli uus idee. Kallis, mis saarvad, kui me ehitaksime minu ateljee jaoks eraldi tiiva? Yleni kuldse? Ja aknad raamiks v22riskividega. Jah, see mulle meeldiks. Guggen, 6elge ehitusinimestele, et nad tuleks kohe p2rats mudavanni minu juurde. Printsees Tuhkariinu, kas ma v6in teile meie roosiaeda n2idata?”

“Oh, muidugi, teie k6rgeausus.”

“Aga teie k6rgeausus, ma peaksin teile midagi ytlema. Meie olukord..” alustas Guggen Huggen, kuni kuningas teda katkestas.

“Guggen, palun, sa oled siin selleks, et minu asemel tyytute asjadega tegeleda. Kas sa ei n2e, et mul on kiire,” vastas ta ja naeratas oma s2ravat naeratust.

“Jah, teie k6rgeaustus,” ytles alistunud Guggen Huggen.

P2rast seda v2sitavat hommikus66ki l2ks Guggen oma kabinetti. 6igemini kabinetitiiba, mille kuningas talle ehitada oli lasknud. Noh, siis ei tunudnud, et see m6ttetu raiskamine oleks olnud. Aga t6epoolest, kui kuningas lasi ehitada eraldi tiiva oma koertele, l2ks asi yle k2te. Nyyd tuleb vaid loota, et kuninganna ryytlid ja see l6putult 6giv lohe selle paganama kulda roojavaeesli kinni pyyavad! Kuidas nad m22ravad suuremad maksud? Need on niigi k6rged. Inimesed hakkavad m2ssama. V6tavad kinni! Poovad ylesse! P6letavad elusalt! S66vad n2ljaga 2ra! Guggen Huggen judistas end neid pilte silmi ette manades. Prr. Nyyd oleks 6ige aeg geniaalsusev2lgatuseks. Paus. Paus. Paus. Paus. Paus. Paus. Paus. Paus. Paus. Paus. Paus. M6te! Hmm, mis oleks neile vastumeelsem, kas maksta makse.. v6i... vaadata kuninglikku moesh6ud? “Haha, ma olen faking geenius, ma olen geenius!” h6iskas Guggen Huggen. “Meie peame seda taluma, meile makstakse. Aga nemad.. nemad ei saa selle eest midagi. Ja neil pole ka p6hjust seda vaadata. Kas me pigem maksaksime v6i vaataksime? Maksaksime! Nemad samuti. Jah!”

Nii oli riigikassa nigel seis paremuse poole teel. Kohe kutsus Guggen kunstnikud ja lasi neil kujundada kirevad plakatid, mis m6juks nii, et inimesed tahaks vabatahtlikult makse maksta. Kuninga pilt! Ilmtingimata!

Samal ajal m6tles ilus kuldjuukseline prints nukralt tagasi oma elatud elule. Mida ta saavutanud oli? Midagi. Mida ta tahtis saavutada? Midagi. Kas ta tahtis kuningaks? Ei! Kas ta tahtis abielluda yhega neist ilusatest printsessidest? Ei! Aga printsidest? EI!!! Ta vaatas peeglisse ja endalegi ootamatult v6ttis k2tte habemeajamisnoa ja.... ajas enda kuldsed juuksed maha. Heitis viimase pilgu peeglisse ja hakka skirja kirjutama. Kui see valmis sai, v6ttis prints oma k6ige tagasihoidlikumad riided ja lahkus toast.

Kui kuninganna teda j2rgmisel hommikul oma rottide talutsutamiseks m6eldud vilepilliga 2ratama tuli, n2gi ta, et voodi on tyhi. Ta oli meeldivalt yllatunud, mis aga ei kestnud kaua, sest ta m2rkas 66kapil kirja. Jah, see oli sama kiri, mille prints eelmisel p2eval kirjutanud oli. Selles oli kirjas j2rgmine:

“Kallid ema ja isa, andke andeks, aga ma ei suuda seda kuningriiki valitseda ega yhtegi teist samuti mitte. Ma ei suuda abielluda yhegagi neist printsessidest, ehkki pean tunnistama, et kiilasp2ine Rapuntsel oli neist parim kandidaat. Ma arvan, et on parim yks Poistest Tonstejniks nimetada ja kuningriik talle j2tta. Ja et see oleks kuidagi teostatav, otsustasin teilt jalust kaduda. Ma nimelt otsustasin minna m2gedesse. Millistesse, 2rge kysige, ma ei taha, et mind segatakse. Aga ma olen otsustanud, mida ma oma eluga peale hakkan. Ma hakkan budistiks. Jah, 2rge naerge ega jahmuge, see on see mida ma tahan. See m6te tuli esimest korda p2he siis, kui ma n2gin printsess Rapuntselit. Ta on mu muusa. Ma ei imestaks, kui ma teda yhel oma sadadest r2nnakutest kohtan. Ka tema v6is valida sama tee – rahu tee. 2rge olge mulle pahased. Palvetan teie hingerahu eest. Teid armastav Poiss-Budist. Musid-kallid. Xxx.

PS! Ema, su laud on tegelikult isa ateljees kuldriiderullide all.”

Selle peale naeratas kuninganna, poetas pisaraksese ja lahkus Tonstejni toast. Ta l2ks otsima Poiss Nr 2-te. Kuningale polnud m6tet teatada. Ta ei tee niikuinii oma poegadel vahet. Ja Guggen Huggen ainult r66mustaks, sest kindlasti on Poiss Nr 2, st Tonstejn hea meelega n6us kuningaks saama ja yhe j6uka maa printsessiga abielluma. Jah, kui Poiss-Budist on 6nnelik, on ka tema 6nnelik.

v6i pigem

M6mmmmmm.....

2007-11-02T14:15:00.000+02:00

Ma siin m6tlesin, et mul pole selle vastu midagi, kui te mulle veel yhe ylesande v2lja m6tleksite. Mul l2heb kogu aeg meelest 2ra, et ma pean teiste inimeste vestlusi pealt kuulama ja sellep2rast Mai antud ylesanne eriti ei edenegi. Aga senikaua v6in ma vabalt midagi muud teha.

Andke andeks, aga vähemalt olen ma kõige kiirem ja tublim! :D Teemalahendusest niipalju, et kell oli pool üks öösel ja ma olin...väsinud. :D

2007-10-30T18:25:00.000+02:00

Unejutt

Elas kord väike vihmaussipoeg, kes ei saanud õhtul oma huumust täis voodis keset kodust mullakäiku sõba silmile ja soovis, et ta ema talle unejuttu räägiks. Kahjuks oli tema soov aga ebareaalne. Vihmaussid, teadagi, on ju hermafrodiidid ja väikesel vihmaussil puudus seega nii kindel ema kui ka isa. Tema vanematel puudus soomääratlus hoopiski. Pole siis ime, et tema vingumisele „emme, tahan unejuttuuu!!!” ei reageerinud mitte keegi.

Nähes, et tema halamisele ei kõla vastust, sai vihmaussike aga tigedaks ja käratas teises käigulookmes televiisori ees istuvatele vanematele „No kuradi hermafrodiidid, kebigu üks teist siia ja rääkigu üks kuradi hea unejutt, ma ei saa, kurat võtaks, magama jääda!”
Selle üsnagi terava väljaütlemise peale roomas üks täiskasvanud ussidest väikese vihmaussi voodi veerele ja alustas kurjalt: „No kuule, poe...eeh...tüt...hm...laps, kurivaim! Ega sa pole mingi labane pael- või kõduuss, et sedasi oma vanemate peale räuskama kukud!”
„Kes need paelussid on?” uuris väike vihmauss, kes oli küll huumuses ringi roomates väikesi mustjaid kõduusse kohanud, kuid paelusse polnud ta veel näinud.
„Vastikud parasiidid, vat kes!” sisistas ussivanem.
„Aga miks? Ja kus nad elavad, ma ei ole neid kuskil näinud!” kasvas vihmaussikese huvi üha suuremaks.
„Sa, laps, ära päri nii palju! Vot kui tuleb sinu lõugamise peale mutt ja sööb meid kõiki ära! Ah?! Selle peale mõtled??”
Väike vihmauss, keda tihti kurja mullamutiga hirmutati, jäi mõtlikuks, ning küsis tasandatud häälel: „Aga miks õunaussid elavad õuntes?”
„Oh, need on ju kõrgemad sfäärid ja meiesugustesse tavalistesse vihmaussidesse need rikkurite tegemised ei puutu...aga neil õunaussidel on ikka ülevam elu seal kõrgel, kus on nii palju valgust, õhku, päikest, õunu! Värskeid õunu, milles igal õhtul unele kiikuda...need pidid ikka, nagu ma kuulnud olen, päris teisel tasemel elamised olema, ei anna meie muldpõrandatega võrreldagi! Magus õunalõhn ümbritsemas päevast päeva, tuuleke põske paitamas...vot see on alles elu!” langes vihmauss unelmatesse.
„Meil on ju ka õunu,” teatas väike vihmauss kaitsvalt.
„Aga milliseid! Puha ussitand ja mädand! Sellistes ikka elama ei hakka, või mis?”
„Aga mis saab nendest õunaussidest siis, kui õunad ära mädanevad ja alla kukuvad, nii et keegi neis enam elada ei või?” uuris vihmaussilaps.
„Noh...küll...nemad...ma ei tea!” oli vanemvihmauss hämmelduses tunnistama sunnitud. „Võib-olla otsivad uue ja ilusa õuna,” arvas ta siis, „neil ju neid ressursse jätkub!”
„Aga mida nad talvel teevad? Talvel ju õunu ei ole,” päris vihmaussike edasi.
Selle peale ei osanud vanem vihmauss midagi öelda.
„Mina arvan, et meie muldkodu on ikkagi kõige parem, see ei mädane kunagi ära ja on aastaringi elamiskõlbulik!” võttis vihmaussike jutu kokku.
„Võib-olla tõesti,” nõustus vanem, „aga mingit glamuuri meil siiski pole. Ainult mädanenud tomateid ja pahaksläinud kassitoitu, mida kompostis hulganisti leidub.”
„Räägitakse,” alustas väike vihmauss elevil sosinal, „et osad vihmaussid...et väljavalitud, jõuavad elus siiski kuskile kaugemale...”
„Ma ei saa aru, mida sa mõtled,” kortsutas ussivanem kulmu.
„J õ e äärde!” sosistas väike vihmauss dramaatiliselt. „Kalale! See on ikka päris kaugel! Oma kümme kilomeetrit, räägitakse! Need vähesed, kes on sealt naasnud, räägivad, et seal pidi igatahes VÕIMAS olema, täitsa teine teema kui mullas ringiroomamine ja enda huumusest läbinärimine.”
„Kas sa oled jälle vana hullu Konksuga rääkimas käinud?!” küsis vanem vihmauss pahaselt.
„Ei! Noh...võib-olla...,” muutus ussike järsku kidakeelseks.
„Ära tema hulle jutte küll usu,” kärkis vihmaussivanem. „Ta paneb ju täitsa segast, ei tea enamuse ajast sedagi, millest jutt käib...MINA olen kuulnud, et ta jäi ühel vihmasel ööl ringi roomates lihtsalt liiga kauaks ajaks asfaldile lompi vedelema ja ega see varane öökülm talle head ei teinud. Ime, et üldse eluga pääses!”
„No mis kisa teil siin nüüd siis lahti läks!?” sekkus vestlusse teine vihmaussvanem, kes oli tõstetud häälte peale samuti kohale loogelnud, „ma ei kuule ju saadet enam! Näed, räägitakse, et idapool kompostihunnikut olid eile öösel suured mutirünnakud toimunud. Elu läheb ikka järjest ohtlikumaks. Ei tea, kaua siingi veel rahus elada saab! Aga teie karjute niiviisi – paljastate ju muttidele kohe meie peidupaiga. Nood, raisad, on ju salakavalad. Pimedad küll – jaa, aga kuulmine ja haistmine on neil nii terav, et...!”
„Issand jah, oleme nüüd päris tasa!” ehmatas ka esimene ussvanem ära.
Momentaanselt tekkinud vaikuses jõudsid nendeni kummalised helid.
„Kas te neid mütsuvaid samme kuulete?” sosistas väike uss vaevukuuldavalt. Kostus veidraid sahisevaid hääli, mida võisid tekitada näiteks suuri mullalahmakaid eest lükkavad, järjest edasi kaevuvad käpad...

HEAD UND, kallid lapsed!

Päästan oktoobrikuu

2007-10-29T23:04:00.000+02:00

Noh, on ju üldteada fakt (kui veel ei olnud, siis nüüd igatahes küll), et alates selle blogi algusaegadest (juunis 2007! - pillun jah ajalugu vasakule ja paremale, noh! :D) on igas kuus olnud kellelgi midagi tarka öelda. Seni viljakaimat juunit ehk algusaegu pole muidugi postituste arv veel ületanud, aga näiteks juuli madalpunkti päästis Marjana oma postitusega! Ma siis üritan samamoodi, enne kui liiga hilja, päästa vaest oktoobrit.

Miks? Sellepärast, et mul on selline irratsionaalne hirm, et kui üks kuugi ilma ühegi postituseta möödub, siis on meie blogil kriips peal! Call me insane, but I can't help it.

Üritan siis seda postitust vähegi sisukamaks muuta, et see poleks ainult selline hädaabi-et-saaks-number-kirja postitus. Ma EI hakka rääkima sellest, et Maarika Tinky-Winky ja teiste maffiasaaga kolmas osa, mida on palavalt oodatud, ei ole ikka veel siia jõudnud. Ega sellestki, et Mai pole kah oma BLONDI printsi jutuga maha saanud. Või siis sellest, et Marjana pole oma tõsielul põhinevat jutukest veel postitanud. MIKS ma seda kõike ei räägi? Lihtsal põhjusel - mul on endal ka ülesanne täiesti täitmata! Nii et oleks ju alatu hakata teiste tegematajätmistele näpuga näitama, kui ma ise sugugi parem ei ole. AGA ma kavatsen, jah, täna või vähemalt täna öösel oma unejutu kirja panna! Ja kui ma selle lubaduse täitmisega hakkama ei peaks saama, siis - seda postitust annab ju alati editida ja kustuda märge, et ma millestki sellisest üldse kunagi kobisenud oleksin =)

Aaa, aga tähtsa jutu poole pealt - või ei, see sai juba kirja.

Sisukuse poole pealt siis: minge teatrisse! Linnateatrisse Impro 3 - Punane Hanrahan vaatama!!! Mina küll lähen veel!

Edit: ma täitsa alustasin juba oma unejutuga, nii et päris tubli! :D aga kuna kell on nii palju, siis säädli pean ma tuttu minema, et homme värskena edasi kirjutada!

väga-väga hilinenud postitus

2007-09-20T21:00:00.000+03:00

No nii.

Kas keegi veel mäletab, kuidas ülesandeks oli selle pildi http://2.bp.blogspot.com/_HJezbZit5X4/RngGg2ZMntI/AAAAAAAAAAU/SPmT458ccng/s1600-h/ylesanne.JPG järgi jutt teha?

Ja kui mäletab, kas siis ka seda, et ma kaotasin enda pooliku jutu ära? Nojah, sellega meenub mulle, et Maarika pole ikka veel seda 3. osa postitanud :D

aga see-selleks.

ma leidsin selle oma kadunud jutu nüüd üles, lugesin üle ja avastasin, et polnudki nii kohutav, kui ma mäletasin, nii et ma postitan selle ikka siia ära nüüd. et ma ei tunduks väga laisk või nii. Unejutt on mul ju ka tegemata. juurde ma midagi kirjutada ei viitsinud sinna, aga äkki kunagi viitsin isegi järge natuke teha.

1. päev
Kallis Päevik! Mina olen Harry.
Ostsin su eile ühest mugupoest. Ma ei ole kunagi varem päevikut pidanud! Aga ma olen praegu MagicFestil täiesti üksinda, tuttavatest on mul siin ainult Hedwig kaasas. Temaga ei ole eriti põnev rääkida. Hoian teda praegu puuris, sest siin liigub veidrat rahvast ringi.
Peangi nüüd lõpetama, lähen täna esimesele konverentsile! Ma loodan, et saalis on mugavad istmed, ma ei saanud öösel eriti magada. Armi pärast(mul on üks arm...ee...peas ja see valutab vahel, sa võib-olla ei usu mind, aga see suudab kurja ennustada!).
Tsau-pläu!

2. päev
Tere, kallis Päevik! Mina, Harry, jälle. Tunnen ennast siin üksikult, ma pole veel ühtegi sõpra leidnud. Kurbusehetkel lasin Hedwigi korraks tema puurist välja. Ta vaatas mulle oma mõistvate silmadega otsa ja tõusis lendu. Keset laealust tiiru juhtus ta ennast kergendama. Otse mulle pähe. Ma tean, Päevik, et ta ei teinud seda meelega, aga ma kaotasin siiski kontrolli enda üle ja sõimasin teda 10 minutit järjest. Kui ma lõpetasin, sain aru, et ta polnud sellest sõnagi kuulanud, sest ta istus kapi otsas ja magas. Tunnen ennast kogu sellest karjumisest kurnatuna. Oleks vist aeg pead pesema minna...
Kirjutamiseni!!!

****

Midagi kohutavat on juhtunud! Hedwigi väljaheited on vist toksilised! Igatahes söövitas see sitt mul keset pead juuksed ära ja nüüd on seal kiilas laik! No tore küll...nüüd pole mul erilist lootust populaarsust võita. Tihedad, läikivad mustad juuksed olid mu ainus võlu ja nüüd on need ka läinud. Kes tahaks sõbrustada poisiga, kelle otsaesist lõhestab arm ja nägu „kaunistavad” suured ümmargused paksude mustade raamidega prillid ja ohjaa, kellel on keset pead kiilas laik?! Masendus...lähen Avada Kedavrat harjutama!!!!!

3. päev
Kallis Päevik! Mõtlesin, et räägin sulle ju kõige salajasemaist asjadest ja et nii lähedastena on mul imelik sind lihtsalt „päevikuks” kutsuda, nii et enne, kui ma edasi räägin(ja rääkida mul on!), panen ma sulle nime. Mis nimi sulle sobiks? Kaane peal on sul kahe kaelakuti pikutava hobuse pilt, kes vaatavad päikeseloojangut – üritan sellest inspiratsiooni leida...................................................................................................................................................................................................................................................................
tead sa hobusenimesid? Ma ka mitte. Helliknokk? Ei...Tupsu? Hagrid? Norbert?...............
Ron?......................................................................................................
kurat, ma ei oska seda värki! 8-)
Oi, tean!!! Ma hakkan sind Tobyks kutsuma! Durslyde naabritel oli selle nimega koer, ta oli minu vastu alati väga sõbralik ja kuulas mind ainsana ära...ükskord ta isegi hammustas Dudleyt...aga see ei olnud tegelikult tark tegu, pärast seda pandigi ta magama. Dudleyl läks see haav mädanema ka õnneks! Postuumse austusavaldusena saad siis nimeks Toby!

Ülesanne Marjanale

2007-09-18T18:13:00.000+03:00

Tore, endal ülesanne täitmata, ometi leian mahti neid teistele anda. Tegelikult küll rääkisin ma Mannale täna ülesande põhimõtte ära, aga pole hull vast end siin korrata.
Nii, Marjana peab kirjutama väikese jutukese vabalt valitud teemal, aga aines peab olema võetud päriselust, näiteks mõni huvitav seik, poes sunduslikult pealt kuuldud vestluse katkend, bussi alla jäänud inimene (jamh, ma ikka ei suuda ilma ühtegi õnnetust mainimata ülesannet anda, või oodake! kes ütles, et see õnnetus oli?! :D). Muidugi võib fantaasiat abiks võttes sündmust täiendada, lisada mõtteid, mitte niisama kirjeldavalt ümber jutustada.
Loodetavasti see nüüd liiga lootusetu välja ei kukkunud ja Marjanal on hea põhjus füüsika KT-ks õppimisest kõrvale hiilida. Igal juhul mina jään ootama!

Лаискворстид

2007-09-06T19:21:00.000+03:00

Vot.

Кяед юлес! Муиду ласен маха!

2007-08-30T15:37:00.000+03:00

Mul on pyhap2evani aega igasugu lollusi teha. Ma ei tea, n2iteks uue jutu kirjutamiseks just parasjagu... :D

Ülesanne Kristile

2007-08-24T21:49:00.000+03:00

Kirjuta UNEJUTT
see kusjuures ei pea olema viieaastastele, vaid võib olla ka meiesugustele. aga noh, sinu otsustada.

hihii

norr

!

2007-08-24T21:09:00.000+03:00

Arvata võib, et ma hakkan seda kahetsema, aga...

mul tegelikult ei olegi ülesannet praegu!

Pole, millest kõrvale viilida :D

Aga tegelikult mul on natuke kirjutamisetuju hetkel. Andke abi!

See Po on siin Maarika jutule mõeldes...Ma nii ootan 3. osa juba!

pildike

2007-08-16T14:55:00.000+03:00

Nojah. Minu postitus pärast Manueli VAIMUSTAVAT krimkat :D

On see painti soperdis, kus ma pidin meid kujutama.

kahjuks tulid kõik vesipeadest maniakid, aga noh...

need ajad, kui ma Paintis vabalt mässasin, on juba üle 6 aasta tagused...siis ma olin veel noor ja oli aega kõigeks :D

aga aitab õigustustest. nüüd Mai võib näha, et ta on ainuke logard ja võiks juba jutu kirjutada :D

ajah, ja see pilt on siin miskipärast hullult väike, nii et teksti ei näe...ma ei tea.
ma panen lingi üles, vaadake seda deviantartist, ja ikka full view´ga, onju.

http://artemon.deviantart.com/art/Paint-X-62455119

Mina oleks haisu purki pyydnud ja ekspertiisi viinud, selle arvutisse sk2nninud ja haisu omaniku selgeks teinud, aga Tiggins pole pooltki nii terane

2007-08-14T22:12:00.000+03:00

(HOIATUS! SEE ON FAKING PIKK! VINGATSITEL MITTE LUGEDA!)

Uksele ilmub umbes kahekymnendate keskpaigas natuke vanatydrukulik naine, kes n2eks ilma selle kohutava halli yrbi, mida nad moeks kutsuvad, ja prillideta v2ga kena v2lja. V6ib-olla rikub muljet ka karm kriipsuks t6mmatud suu, mida ta vaevaga naeratama sundis.
'Uurija Tiggins, kui kena, et te nii ruttu tulla saite!' ytleb naine yritades oma h22lt meeldivalt mesiseks teha, aga mis k6lab hoopis kassi vingumise moodi.
'Preili Emily Charvet, ma oletan. Tulin kohe, kui aega sain. Kas v6ib edasi astuda?' vastab ukse taha ilmunud meesterahvas.
'Jah, jah, muidugi, astuge edasi. V6ib-olla te olete lehest lugenud, et meie ema... meie vaene, vaene emakene.. nuuks.. ei ole enam meiega. Meile 6eldi, et enesetapp, aga see on t2ielik absurd!! Tal polnud mingit p6hjust endaga nii tegemiseks. Ta oli viimasel ajal nii 6nnelik. Issi ytles talle, et ta j2ttis k6ik oma armukesed maha ja viis emme Vahemere 22rde puhkama!'
'Teie ema rahade eest muidugi..,' pomises uurija oma nina alla.
'Ja see, et ta raha sellele logard.. Vabandust, aga kas te ytlesite midagi?'
'Eiei, mitte midagi. J2tkake palun.'
'Noh, igastahes, nagu ma ytlesin, et ole see v6imalik, et emme raha sellele logardist joodikule j2ttis! Nad Davidiga tylitsesid kogu aeg. Nad ei sallinud teineteist silmaotsaski. Vihkasid teineteist! L6unad koos perega olid 6udusunen2od.. ja nyyd k6ik emme maine vara.. tema, selle joodiku k2sutuses. Kusjuures teisip2eva 6htul oli Davidil ja emmel kohutav tyli. Ma ei imestaks, kui k6ik naabrid seda kuulsid. Kui piinlik. Ei, ei.. see ei saa t6si olla. Ja sellep2rast me teid siia kutsusimegi, et te v2lja uuriksite, kes emmele nii tegi'
Tiggins pomiseb j2lle omaette:'Tegelikult te tahate teada, kas testament oli ehtne ja kuidass vastupidisel juhul varandus jagatakse, preili Mul-Pole-Emmest-Sittagi-Ma-Tahan-Ainult-Tema-Raha...'
'Vabandust, kas te ytlesite midagi?' kysib Emily uudishimulikult.
'Ei, mitte midagi.'
'Imelik, sest mulle tundus, et..,' ei saa Emily oma lauset l6petatud.
'Niisiis, ma asun kohe asja kallale. Teie ema surmaajaks on m2rgitud kolmap2ev umbes kella 2 ja 3 vahel. Kas ma v6iksin teada, kus teie sellel ajal olite?'
'Kuidas te julgete?? Kas te t6esti syydistate mind, kes on oma emale alati toeks olnud ja..'
'2rge palun 2rrituge, preili Charvet, see on mu t66. Uurija silmis on iga m6rvatuga seotud inimene potentsiaalne m6rvar.'
'Mina ja potentsiaalne m6rvar?? Ahh, mul hakkab halb.. mul on vaja istuda.'
'L2hme, istume elutuppa. Palun saage aru, preili, seadus n6uab. Mul pole muud vaja, kui teada, kus teie sellel ajal olite. Rahunege. Kas ma saan teile midagi valada?'
'Ei, ait2h. Kui te just teadma peate, olin ma terve kolmap2eva Kellel-Neid-Mehi-Yldse-Vaja-On? klubiga Bristolis, seal korraldati nimelt kassin2itus. Ma lihtsalt pidin seal oma kullakestega eputama.'
'Ja kas teil on alibi? See t2hendab, et kas keegi saab ka tunnistada, et te seal olite?' lisab Tiggins seletuseks.
'Jah, loomulikult, terve meie klubi on tunnistajaks, et minu kullakesed valiti k6ige ilusamateks ja paremini hoolitsetuteks kassideks.'
'Selge, see on hetkel k6ik. Kas ma saaksin r22kida teie venna Davidi?, kui ma ei eksi, ja teie isa h2rra Norman Charvet'ga?'
'Noh, vaadake, issit praegu pole. Ta on endast koledasti v2ljas. Emme surm raputas teda 6udselt. Ta on arvatavasti oma jahil ja joob. Ta joob v2ga palju viimastel p2evadel. Issi armastas emmet v2ga.'
'Hmm, selge, kas te saaksite mulle juhatada hiljem, kus see jaht t2psemalt asub? Ja kuidas on lood teie venna, Davidiga? Kas tema on kodus?'
'Jah, ma l2hen ja kutsun ta kohe alla.'
'Suur t2nu, kas ma v6iksin paluda, et te ei lahkuks? Ma esitan hiljem m6ned kysimused, mis puudutavad teie personali.'
V2ga aeglaselt hakkas Emily trepist ylesse minema. P6hjuseid oli kaks: 1. ta yritas olla v2ga graatsiline ja 2. niiv2ga vihkas ta r22kimist vennaga, kes on viimastel p2evadel eriti v2ljakannatamatuks muutunud. Davidi ukse taha j6udnud, kogus ta paar minutit julgust ning seej2rel koputas v2ga 6rnalt. Kui keegi talle ei vastanud, muutus koputamine tungivamaks.
'PASK, l6petage see l6hkumine, ma kuulen VAIKSEMALT ka!!! Pask, kell on ALLES 12!! Ma olen sada korda 6elnud, et 2rge segage mind enne FAKING KOLME!!!'
'David, kallis, kas sa oled syndsalt riides? Kas ma v6in sisse tulla?' vastab r2medale vandumisele 6rn Emily h22l.
'Sina, vana meeste6gija, mida kuradit sina tahad?' vastab r2me h22l.
Emily astub tuppa, kus ta vend ikka veel voodis logeleb.
'David, palun, Meile on kylaline. Uurija tuli. Ta tahab sulle m6ned kysimused esitada. Ja praegu on sydap2ev, selle asemel, et magada, sa v6iksid midagi targemat teha. T66le minna v6i midagigi. Sa jood oma elu maha.'
'Noh, minu poolest sa v6id uurijale 6elda, et ta v6ib kell 3 tagasi tulla. Ja tuletan sulle meelde, meeste6gija, et sina pead nyyd t66le minema, sest minul on raha, aga sul pole peale kolme inetu kassi mitte sittagi!'
'David, 2ra muutu labaseks. Palun tule alla. Kas emme sulle t6esti nii v2he t2hendas?'
'Sina oled 6ige inimene r22kima. Sind ei huvva emme m6rv yldse, raha on see, mida sa tahad, va ihnuskoi! Ja sa v6id uurijale 6elda, et kui ta tahab muga r22kida, v6ib ta ylesse tulla. Mina ei kavatsegi oma perset liigutada iga kord kui sa minu kuradi ukse taha kr2unuma tuled. JA nyyd KAO SIIT!!'
'Sa v2ike v2rdjas vereimeja..,' pomiseb Emily ja t6mbab ukse kinni just sel hetkel, kui David saapa talle j2rele virutas.
Kui Emily elutuppa tagasi oli j6udnud, k6ndis Tiggins toas ringi ning uuris suure huviga perepilte. Varasematel piltidel tundus, nagu olnuks see yks suur 6nnelik pere. Hilisematel piltidel oli midagi v2ga m2da: Emily n2gu kaunistas sunnitud naeratus, mis pani Tigginsi m6tlema, kas ta 2kki ei oskagi naeratada, kadunud Susie Charvet oleks tundunud ka siis maailma 6nnetuima naisena, kui tal poleks olnud 2ranutetud silmi, aga uurijat yllatas noormees, kes pidi olema David: ta oli v2ga n2gus - langenud ingli ilu, mida ei rikkunud ka p6rnitsev ja p6lastav pilk, n2is, nagu tundnuks ta vastikust terve oma perekonna vastu ja l6puks Norman Charvet, kelle ilme tundus ylej22nud pere k6rval t2iesti kohatu, sest naeratus tundus olevat t2iesti 6nnelik ja rahulolev!
'Vabandust h2rra uurija, aga ma kardan, et te peate ylesse minema. David ei tunne end h2sti. Trepist ylesse ja vasakut k2tt esimene uks.'
'T2nan, preili Charvet.'
Davidi ukse taha j6udnud, koputas Tiggins uksele ning ootamata vastust astus sisse.
'Preili Charvet ytles, et te tunnete end liiga halvasti ega saanud alla tulla. Loodan, et te ei pahanda, kui ma teile m6ned kysimused esitan. Mina olen muide uurija Tiggins.'
'Sitta ma tunnen, ma lihtsalt p6him6tte p2rast ei tule voodist v2lja enne kella kolme. Kui ma just ise ei taha, loomulikult. Teil oli kysimusi, tulistage. Ja tehke siva. Ma pole oma unenormi t2nu sellele mj2uguvale meeste6gijale t2is saanud magada.'
'Olgu nii, ma asun kohe asja juurde. Kas teie arvates pole see imelik, et teie olete oma ema ainup2rija? Teie 6e s6nul te tylitsesite oma emaga pidevalt, lausa vihkasite teineteist, ytles preili Charvet. Kas see ei tunduks teile kahtlane?'
'No shit, Sherlok! Loomulikult on see sitaks imelik. Pask, ma loodan, et testament oli ikka 6ige. Mutt lubas, et ta annab oma vara lastehaiglale ja meile ei j2ta kuivand sitajunnigi. Ja jah, me tylitsesime emaga, aga vihkasime? Jessas, k6va s6na. V6ib-olla ema t6esti vihkas mind, aga mina teda mitte. Vihkasin ta n6rkust ja sellest ka k6ik need tylid.'
'Mille p2rast te tylitsesite?'
'P6hiliselt isa p2rast. Ma yritasin talle selgeks teha, et ema on loll, kui ta isa juurde j22b, et see raiskab tema varandust nende m6ttetute naiselajate peale, kes ilma isa kingitud eheteta n2eksid v2lja nagu mu faking 6e faking kasside tagumine faking pool. Ytlesin talle, et isa ei armasta teda ja et k6ik need kingitused p2rast j2rjekordset vahelej22mist on tema enda kuradi raha eest osetud. Ta oli nagu paganama zombi, kui ta selle viagrat t2is sita p2rast muretses. Ytles mulle, et mida teised arvaksid, kui ta mehe maha j2taks ja et see oleks meie pere mainele halb. Meie perel pole enam mingit mainet j22nud!!! Vanamees hoorab l6bumajades ja seltskonnas ja..'
'Ja teie?'
'Jah, ja mina, perekonna teine must lammas, joodik ja logard jajah, seda ka. Ytlesin emale, et t2iega suva, mida need ennastt2is mutid ideaalsete meeste ja lastega temast arvavad. Mida tema endast arvab, kui laseb sellel j2tkuda? Aga mu s6nad olid m6eldud tuulele, mis tema tagumikust tuli.'
'Ja teie teisip2evane tyli? Selle m6te oli sama?'
'Enam-v2hem jah, nad olid just Vahemere 22rest tagasi tulnud. See vana peerun2gu oli lubanud, et j2tab oma armukese(d) maha ja pyhendub meie perekonnale, v6i selle varemetele. Lubas end k2sile v6tta ja isegi t66le minna, et mitte ema varandust raisata, et see j22ks lastele v6i midagi sellist. Mutt oli sellest pullisitast nii sillas, aga samal ajal l6butses vana j2lle yhe oma kullakesega. Juhtusin n2gema, kui isa sellele hoorale autoga j2rele tuli(peatusin samas hotellis, eraasjad) ning lilli ja arvatavasti m6ne v2ga kalli ehte andis, mis, yllatus-yllatus, oli ema raha eest ostetud, et see tema paksu pauna otsas s6idaks. Faking pask. R22kisin emale, et isa ei pea niikuinii oma lubadustest kinni ja uskumatu, et ta nii kuradi naiivne on. Tema hakkas mu peale karjuma, et ma vihkan teda, et ma alati tahan k6ik hea 2ra rikkuda. Siis sai mul faking k6rini. Ytlesin talle, et ta on yks hale ja kurb lipakas, kui ta isa juurde j22b ja l2ksin jooma.'
'Kas teie ema oleks olnud enesetapuks v6imeline?'
'Loomulikult oli! Ta oli yks kuradi inimvare, kes tegelikult v2ga h2sti aru sai, mis selles kuradi majas toimub. Pask, ma olen yllatunud, et ta seda ei teinud.'
Tiggins kergitab yllatunult kulme:
'Mida t2hendab, et ta seda ei teinud? Kust te seda v6tate? Yldsegi, kus te kolmap2eval kella 2 ja 3 vahel olite?'
'Loomulikult ei olnud see pagana enesetapp. Esiteks, ema ei oleks osanud relva 6igetpidi k2eski hoida, teiseks, see kiri laiba juures polnud yldsegi tema faking k2ekirjaga kirjutatud ja kolmandaks, miks, p6rgu p2ralt, teie siis siin olete?'
'Seega, see polnud siis teie ema k2ekiri ja teie s6nul ei omanud ta ka relva? Selge, siiski, kus te olite kolmap2eval m6rva ajal?'
'Arvatavasti hullasin yhe hurmava prantslannaga. Jah, nii see oligi, kell pool 3 me s6ime hommikus66ki ja l2ksime lahku mitu head tundi hiljem.'
'Ja kust ma selle prantslanna leida v6iksin? Palun 6elge tema nimi.'
'Kust mina tean, mis ta kuradi nimi oli! Mingi Sylvie v6i Carmen v6i Josephine v6i kurat seda teab! Mind ei koti mingid paganama nimed. Ja ma ei tea, kust te ta leida v6ite. Ma kohtasin teda juhuslikult ja ega me eriti r22kinudki.'
'Niiet teil puudub alibi? Selleta olete te meie kahtlusalune number yks. Ma pean paluma, et te riigist, veel parem, linnast ei lahkuks.'
'Ahah, selge. Pask, ma teadsin, et see nii l2heb.'
'Kas te r22giksite oma 6est? Miks ema tema p2randusest ilma j2ttis?'
'See kr2unuv vanatydruk on k6ige m6ttetum inimene siin ilmas. Mina olen siin selleks, et teisi 6nnetuks teha, aga tema.. temast pole millekski asja. Talle meeldib oma tobeda klubiga igasugustel m6ttetutel yritustel k2ia ja ta oli harjunud ema raha annetama igasugustele n6medatele asutustele. Sellega ta otsis klubikaaslaste poolehoidu v6i midagi. Kurat seda teab, miks ema ta rahata j2ttis, kui ta ikka j2ttis. Nad ei olnud muidugi kuigi l2hedased. Tal olid isaga palju soojemad suhted. Noh, ta ei tylitsenud emaga, vastupidiselt minule, aga tema yritas ema pidevalt veenda, et ta isa maha EI j2taks, vastupidiselt minule. Kuigi arvatavasti on isa selles syydi, et Emily abiellunud pole. Ta ei tahtnud l6petada samasuguse kurva litsina nagu ema, kelle mees teda ei armasta ja pidevalt petab. Mulle vahepeal tundub, et ta pole eriti arukas. Ja p2randusest ilmaj2tmine 2rritas teda ikka k6vasti. Kui te oleksite teda testamendi ettelugemisel n2inud, ta suutis h2davaevu end vaos hoida, v2rises yle keha. Isa ei saanud enda kontrollimisega yldsegi nii h2sti hakkama. Kukkus m2ratsema, et see testament pole 6ige ja et mina kirjutasin selle ja mina tapsingi ema. Seda k6ike ilmestasid igale poole kildudeks lendavad br2ndipudelid, millest tal hiljem kolekahju oli.'
'Kas tapsite?'
'Pask, muidugi mitte. Ma ei tapaks isegi oma kretiinist isa ega mj2uguvat 6de, kui mul v6imalus oleks. Noh, m6ned kassid uputaksin siiski... aga ei, pask, ei, ei tapnud!'
'Siiski, usutavam oleks koos alibiga. Ma pidin teie 6elt hiljem personali kohta kysimusi esitama, aga ma n2en, et teie olete mulle samuti v6imeline vastama, seega ma ei hakka teda rohkem endast v2lja viima,' seletas Tiggins, kuid tegelikult tundus David talle palju sympaatsemana kui ta 6de: ta ei peenutsenud, vaid r22kis asjadest h2benemata, v6ib-olla natuke r2igemaid v2ljendeid kasutades, kui oleks pidanud, kuid isegi see oli taluvam kui preili Emily kassilik vingumine.
David p6rnitses uurijale kissitades otsa ja purskus seej2rel naerma:
'Muidugi, muidugi. Mina olen ju see joodikust logard. Ja Emilyt nii kergesti endast v2lja ei vii... Aga meie personali kuulub vana ylemteener Buckley, majapidajanna Helen ja kokk Annie. Nad k6ik on vanad. Nad on siin sellest ajast kui ema veel v2ike oli. Nemad armastasid ja millegi p2rast austasid teda v2ga. Neid pole m6tet kahtlustada. T6en2olisem oleks olnud see, kui isa oleks tapetud ja nemad kolmekesti tegid seda.. aga jah. Annie leidis ema. K66gist. Ta oli mitu p2eva hysteerias. Ma andsin talle n2dal aega puhkuseks, ma oleks ta muidugi pensionile saatnud, aga ta hakkas nutma ja ytles, et kui tema 2ra l2heb, siis kes minu eest hoolitsema hakkab ja kes mulle mu lemmikpirukaid tegema hakkab. Ta on praegu meie suvekodus ja ta pidi l2hip2evadel tagasi tulema. Buckley ja Helen pidid talle j2rele minema. Praegu nad aga arvatavasti askeldavad kuskil maja peal. Kui te neid t2na kysitleda tahate, siis Emily otsib nad teie jaoks ylesse.'
'Ait2h koost66 eest, h2rra Charvet. Kui mul kysimusi peaks tekkima, siis ma otsin teid ylesse. Palun 2rge kuhugi s6itke ja proovige ylesse leida oma alibi. Head p2eva.'
' 'daega. Ja t6mmake uks enda j2rel kinni.'
V2ga valgustav. Kuigi Tiggins ytles Davidile, et ta on kahtlusalune number 1., ei usu ta tegelikult, et noormees seda tegi. Ja nyyd ei tundu isegi see kuigi kahtlane, et ema k6ik peale Davidi p2randusest ilma j2ttis. Tiggins leidis Emily elutoa diivanil istumas, kus see andis k2ega m2rku yhele vanale naisele lahkumiseks, arvatavasti oli tegu Heleniga.
'Palun, peili Charvet, kas ma palun saaksin r22kida teie majapidajannaga omavahel? Ja seej2rel ka ylemteenriga. H2rra Buckley, kui ma ei eksi?'
'Helen, 2ra mine kuhugile, uurijah2rra tahab sinuga r22kida. Ja kui ta sinuga l6petanud on, otsi palun Buckley ylesse. Kas ma v6in nyyd lahkuda? Meil on klubikoosolek. Ma peaksin kohal olema.'
'Jah, mul pole teile enam hetkel kysimusi. Kui teile midagi t2htsat meelde tuleb, siis p66rduge palun minu poole. Te teate, kust mind leida. Head p2eva.'
'Head p2eva, h2rra Tiggins. Jumala eest, Helen, vala uurijah2rrale midagi juua!' kr2unus Emily veel viimased s6nad ja astus minema.
'Ei, ait2h, ma ei soovi midagi. Palun v6tke istet. Mul on teile m6ned kysimused. Teie olete Helen, majapidajanna?'
'Mi-mina jaah. Ega h2rra Davidil pahandusi ei ole? Kogu see tylitsemine ja nyyd p2randus ja-ja.. Tema ei saanud seda teha. David o-on tubli poiss. Issand, issand, kuhu me j6udnud oleme. Teadsin kohe, et h2rra Normanist head nahka e-ei tule. Mu jumal, jumal. Susie, vaene laps, ta oli alles nii noor. Ja nii kole l6pp.'
'Mulle 6eldi, et Annie leidis ta, kas on nii?'
'Ja-aah, leidis neh. Siis ta pistis kisama nigu p6rsas aia vahel. Pererahvast polnud kodus. Meie Buckley'ga jooksime kisa peale kohe k66ki. Kui kole see k6ik oli. Proua Susie p6randal maas, see kole relv k6rval, terve p6rand oli verine. Ja siis veel see kiri. Oi, ma ei suuda. Kes kyll niimoodi teeks?'
'Ma lugesin toimikust, et te olite m6rvapaiga 2ra puhastanud. See on asit6endite h2vitamine. Miks?'
'Nojah, me olime ju alguses kole jahmunud. Ei m6elnud se-selgelt. Lugesime kirja l2bi ja m6tlesime, et nii oligi. Vaene Susie oli piisavalt 6nnetu, et nii teha. Ja meie olime nigu peata kanad. Lugesime kirja, aga ei vaadanud k2ekirja. See oli juba nii kole v6rreldes Susie ilusate t2htedega. Oh meid vanainimesi kyll. Kogu aeg midagi vussi keerame. Noh, me ei saanud ju va-vaest last vereloiku vedelema j2tta. See oli lihtsalt nii kole. Viisime Annie elutuppa ja valasime talle suure viski. Ta muudkui nuttis ja nuttis. Ega meilgi Buckleyga kergem polnud, aga midagi me pidime ju tegema. Me olime nagu ro-robotid. Ei suutnud nutta ega m6elda. Ainult tegutsesime. T6stsime proua Susie 2ra sealt vereloigust ja mina hakkasin k66ki ko-koristama. Buckley l2ks vaatas, kas Anniega on ikka k6ik ko-korras.'
'Nii, proua Helen, see on v2ga t2htis. 6elge, kui te k66ki koristasite, kas seal oli veel midagi peale vere?' M6elge rahulikult. See on v2ga t2htis.'
'No-ooh, alguses ma ei n2inud midagi. Verd oli ikka nii palju. T6epoolest, te-terve 2mbrit2ie oleks sealt saanud. Hiljem j2id lapi kylge m6ned yksikud seemned, tol hetkel ma ei p66ranud erilist t2helepanu, ma polnud p2ris mina. Arvatavasti oli Annie need maha ajanud, kui ta syya tegi.'
'Seemned, te ytlete? Mis seemned need t2psemalt olid?'
'Nooh, need n2gid v2lja nagu k6rvitsaseemned. Jah, ma olen p2ris kindel, et need olid k6rvitsaseemned. Vereloigust v2ljas vedeles ka natuke viljaliha. Kohe lauajala k6rval. Mul oleks see peaaegu m2rkamata j22nud.'
'Halloween...,' m6mises Tiggins. '6elge palun, kas Annie tegi k6rvitsast midagi syya?'
'Buckley t6i yhe suure k6rvitsa kyll, kui j2rele m6elda, aga mu arvates ei j6udnud Annie sellega midagi teha. Enne juhtus see ko-kole lugu. Jumal, ma ei teagi, mis sellest k6rvitsast sai. See oli ikka tohutu suur! 2kki see sai veriseks ja Buckley viskas minema. Mina seda rohkem n2inud ei ole.'
'Kadunud k6rvitsa mysteerium. Mu jumal, kuhu ma j6udnud olen..,' pomises Tiggins. 'Kuidas perekond reageeris, kui nad teada said?'
'Noh, h2rra Charvet tegi natuke aega tsirkust. Karjus, et miks Susie talle niimoodi tegi, ta ju armastas teda. Aga ta sai ruttu sellest yle. 6htul l2ks ta juba v2ga heas tujus kuhugi. Preili Emily valas paar pisarat, ydini v6lts see noor daam, ma ytlen teile! Aga noorh2rra David oli endast kohe v2ga v2ljas. N2ost valge nagu surm. Ei saanud s6nagi suust. Tykk aega istus k66gis ja vahtis yhte punkti. Tundus, nagu oleks temastki hing v2lja voolanud. Mitu tundi istus nii. Siis t6usis ta pysti ja l2ks s6nagi lausumata minema. Jooma arvatavasti. Mu syda valutab ta p2rast, mis sellest noorest inimesest kyll saab? Ma ytlen, tema ei teeks k2rbselegi liiga.'
'Ja kes avastas esimesena, et tegu ei pruukinudki olla enesetapuga?'
'P2rast testamendi ettelugemist oli neil j2lle suur tyli. Preili Emily kriiskas, et see ei saanud olla enesetapp, et see pidi olema m6rv ja et nad peavad v2lja uurima, kes seda tegi. Ja laskma testamendi 6igsust kontrollida. Noorh2rra karjus ta peale midagi sellist:'2ra sa r22gi, neetud meeste6gija(ta kutsub teda millegi p2rast kogu aeg meeste6gijaks, jaa, suuv2rk on tal kole), sina hakkad selle peale alles siis m6tlema, kui avastad, et sa ema rahast mitte sentigi ei saanud. Kui raha oleks saanud sina, mitte mina, poleks sul mingit vahet, kas ema m6rvati v6i oli tegu t6esti enesetapuga. Ma ei teagi, mis oleks hullem olnud, kas see, kui raha oleksid saanud sina v6i see l6dva pyksikummiga monstrum, kes oleks ema ka enesetapuni viinud.' Vot nii ta ytleski. Muidugi natuke koledamate v2ljenditega, aga neid ma korrata ei suuda, ei suuda. Siis tegi h2rra Norman ka suu lahti. Yritas mitte karjuma hakata, endal n2gu pingutusest punane. Ytles Davidile niimoodi:'Kuule, David, ole nyyd. See on sinu perekond. Sa ei saa ometi j2tta oma perekonda n2lgima nagu mingisuguseid koeri. Meie oleme ainsad, kes sul j22nud on!' Seepeale noorh2rra vihastas. Karjus, et nad m6lemad v6ivad t66le minna, kui n2lga hakkavad j22ma ja et ta ennem joob end ema rahade eest surnuks, kui neile raisas66jatele midagi j2tab ja kihutas j2lle minema. Hiljem preili Emily ja h2rra Charvet arutasid, et arvatavasti noorh2rra tegu see oligi. Oi, see oli nii kole. Kuidas nad saavad nii 6elda? Nende enda liha ja veri! Jumal, jumal.'
'Preili Charvet ytles mulle, et ta isa on praegu oma jahil. Kas te oskate 6elda, kust ma selle leida v6iksin? Ja kui David p2ris oma ema vara, siis kas see jaht mitte talle ei kuulu?'
'H2rra Charvet' jaht asub 13. kai 22res. Ma arvan, et sealt te ta leiate. Arvatavasti pole ta yksi, vaid yhega neist 6udsetest naistest, kelle p2rast vaene Susie nii 6nnetu oli. 6udne mees! Ja jaht kingiti h2rra Charvet'le synnip2evaks. Susie kinkis. Ja seega on jaht tema oma. Tema nimel. Mu jumal, ma m2letan, kui Susie veel v2ike oli. Ja nyyd teda enam pole. Kui 6udne. Mu jumal, jumal.'
'Ega te midagi muud veidrat pole n2inud? V66raid inimesi, kes tundusid kahtlased v6i midagi..?'
'Mina kyll t2hele pole pannud. Ma v2ga ei uuri ka, mis ymbruskonnas toimub. Annie on see, kes k6iki tulemisi ja minemisi sellel t2naval j2lgib. Tema on see uudishimulik, kellelt k6iksugu kuulujutte kuulda v6ib.'
'Ahah, selge-selge... Palun v2ga vabandust, aga kas te ytleksite mulle, kus te olite kolmap2eval kella 2 ja 3 vahel?'
'Mi-mina olin Annie ja Buckley'ga turul. Ostsime koju natuke tarvilikku. Egas keegi meist kolmest vanainimesest saa ju suurte kottidega turul yksi 2ra k2ia. Jah, meie olime kolmekesi.'
'Ait2h, proua Helen. Kui teile midagi meenub, siis siin on minu kaart. Te v6ite helistada nii kontorisse kui ka koju. Kas ma palun saaksin nyyd r22kida h2rra Buckley'ga?'
'Ma l2hen ja kutsun ta otsekohe. Kas te soovite vahepeal midagi juua? Teed?'
'Ait2h, pole vaja.'
Tiggins j2lgis m6tlikult majapidajannat, kui see vanainimese k6nnakuga Buckley't otsima l2ks. Niisiis, David on tegelikult hea poiss, kes ei teeks k2rbselegi liiga ja Emily ning h2rra Charvet on need kurjajuured. Imelik, et joodik ja logard teenijate poolehoiu on v6itnud. Ja samas pole ka imestada, miks Emily selle kaotanud on. Ta k2itub ju vana Heleniga nagu snoob. Nojah, kes ta siis veel on... Tigginsi m6tisklused katkestas tema poole 6rnalt lonkav vanamees.
Tiggins sirutab Buckley'le k2e:'Mina olen uurija Tiggins. Teie olete siis selles majapidamises ylemteener.'
'Mina neh, Buckley om minu nimi, h2rra uurija. Heleni-provva ytles minule, et teie tahate mulle kysimusi esitada. Ma r22gin teile k6ik, mida mina tian.'
'R22kige mulle pererahvast.'
'Pererahvas, neh. Noh, Susie oli nigu ingel. Kunagi polnud tal kellegi jauks kurja s6na. Nuh, vahest ehk noorh2rrale, aga see om isi kah krutskeid t2is. Ema peale karjus, sest armastas. Jooh, nii seep oligi. 6e ja isaga eip saanud noorh2rra yldse l2bi. K2itus nagu poleks neid olemaski. Aga meiega k2itus nigu oleksime ta enda vanavanemad, mitte teenijad, kes me tegelikult ju oleme. Sel poisil om tegelikult kullast syda, jah, puhtast kullast! Peretytar.. nigu madu-uss! Temast 6elamat inimeselooma annab ikke otsida ja h2rra.. om yks ebameeldiv ja halb inimene. Kes kyll saaks Susile niiviisi halba teha? Ainult kurat isi!'
'Kas teil endal on kahtlusi, kes seda teha oleks v6inud? H2rra Charvet vahest?'
'Nuh, halb inimene oli ta kyll, aga eip tia, kas temast om ikki kyllalt miist, et millegi sellisega hakkama saada. Eip, mina eip oska kedagi kahtlustada. Aga seda ma teile ytlen: noorh2rra David see eip olnud. Tema eip teeks ilmaski midagi nii koledat.'
'Prua Helen mainis, et te olevat toonud suure k6rvitsa, millest kokk pidi syya tegema. Ega te ei tea, kuhu see k6rvits j2i?'
'K6rveits, neh, t6ime yhe kobeda k6rveitsa, et Annie sellest yhe hia pirraka teeks. Aga mina eip tea midagi, mis sellest edasi om saanud. Kysige Heleni-provvalt, tema tiab vahest ytelda.'
'Ahaa, selge. Ega te viimasel ajal midagi kahtlast pole n2inud? V66raid ehk, kes pere vastu ehk liialt huvi tunnevad?'
'Nuh, nyid tundub k6ik veits kahtlane. Aga eip tule ette kyll. Yks soliidne h2rrasmees vaatas meie maja yks p2iv mitu hiad minutit, aga ma arvasin, et imetles lihtsalt maja. See om ju niivana ja suursugune. Poleks esimene, kes selle vastu huvi tunneb, joo.'
'Yks soliidne h2rrasmees.. kas te olete teda ka varem n2inud? V6i hiljem? Ja millal see umbes aset leidis?'
'Nuh, natike tuttava moega ta oli kyll, aga eip ole mina teda varem n2nnu ega hiljem ka mitte. Lihtsalt vanainimese lollus k6ik. Ja see oli umbes p2iv v6i kaits enne provva tapmist.'
'Ahaa, eks ma uurin ka natuke naabritelt, kas nemad midagi kahtlast t2hele on pannud. Vastasmajad tunduvad tyhjad olevat, aga kes elavad teie k6rval olevates majades?'
'Nuh, vasakul elab provva Maysfield. Kena daam. Head kombed ja tema meile k6rveitsa andiski, joo. V2ga kena inimene, k2is vahepial meie provvaga tiid joomas. Ja paremal elab provva Tibbles. Nad m6lemad om lesknaised. Provva Tibbles on natike nupust nikastanud. Eip ole p2ris selge m6istusega. P2rast mehe surma ta s22raseks muutuski jaa. Aga tema om ka kena naine. Ei tee kellelegi kurja. Temaga koos elab ka tema p6etaja, et vana Tibblesil silma peal hoida. Lapsed om k6ik v2ljamaale 2ra l2inud, eip taha vana haiget ema omale koormaks, joo.'
'T2nud h2rra Buckley. Ma l2hen ja kylastan teie naabreid. Kui midagi meenub, siis helistage, siin on minu kaart. Ja m6elge natuke selle mehe peale, keda te n2gite. 2kki te olete teda t6epoolest n2inud. Head p2eva. Ma leian ise v2ljap22su.'
'K6ike hiad uurijah2rra. Eks ma siis helista, kui miskit meelde piaks tulema.'
Tiggins astus Charvet' perekonna peauksest v2lja ja j2i m6ttesse. Tuttava v2limusega mees, keda pole varem n2htud ja kes arvatavasti imetles maja fassaadi ja kadunud k6rvits. Kus kuradis siin seos on? Lisaks veel poeg, kellel oleks k6ige enam p6hjust m6rvaks, aga kes tegelikult on puhtast kullast sydamega inglike, kes ei teeks k2rbselegi liiga ja muidugi madu-uss. Viimane tuletabki meelde, et peaks tema alibi vettpidavust kontrollima. Uurija kobab taskus oma telefoni, selle leidnud, valib ta oma nooremabi numbri. Poiss on uus, seega esialgu j22b ta kontorit nyhkima ja k6ikv6imalikku tyytut paberit66d tegema. Vastupidavustest.
'Michael, palun kontrolli mu jaoks yhe alibi t6esust. Isik on Emily Charvet ja jutu j2rgi oli ta eelmisel kolmap2eval, 24. kuup2eval Bristolis kassin2itusel. Mingisuguse vanatydrukute klubiga, pagan, mul l2ks meelest, mis selle nimi oli..'
'Kellel-Neid-Mehi-Yldse-Vaja-On?' pakkus abivalmis h22l teiselpool telefoni.
'Jah, t2pselt. Tee see asi 2ra, Michael!'
'Saab t2htud, s66r.'
K6ne katkestati. Tiggins v6ttis suuna vasakule, kus Buckley jutu j2rgi pidi elama proua Maysfield. Maja oli umbes sama vana kui Charvet'de maja, kuid ilmselgelt halvemas seisukorras. Ju polnud omanikul kopsakat varandust selle restaureerimiseks.Tiggins koputas uksele ja j2i tykiks ajaks vastust ootama. L6puks kohmitseti uksega ning v2ikesest praost piilus v2lja kahtlustav n2gu:
'Jah?'
'Tere, mina olen uurija Tiggins. Mul on teile m6ned kysimused seoses Susie Charvet' surmaga. Kas ma tohin sisse tulla?'
Kahtlustav n2gu hindas uurijat m6ni hetk ning seej2rel lubas mehel sisse astuda.
'Mulle r22giti, et Susie surma p6hjuseks on hoopis m6rv, mitte enesetapp. Kas on nii?'
'Jah, praegu on juba t2iesti kindel, et tegu polnud enesetapuga. Ega te viimasel ajal kedagi kahtlast siinkandis n2inud pole. V6i olete t2heldanud midagi eriskummalist?'
'Noh, ma ei tea kui v2ga see asjasse puutub, aga keegi on mu aia k6rvitsatest tyhjaks teinud. Kui see pole eriskummaline, siis ma ei tea, mis see on.'
'K6rvitsad?!' hyyatas Tiggins. 'Jumal, need k6rvitsad hakkavad mulle juba peavalu tekitama..,' pomises ta omaette. 'Millal te avastasite, et teie k6rvitsad on kadunud?'
'Kas saab veel midagi totramat kysida???' m6tles mees.
'See oli teisip2eva 6htul, enne Susie m6rva. Ma olin just p2eval vanale Buckley'le yhe piraka andnud ja 6htul, kui ma oma kassi otsima l2ksin, avastasin, et yhtegi k6rvitsat mu aias enam polnud. Kas see t6esti puutub asjasse?' kysis proua Maysfield v2ikese 2rritusega.
'K6ik v6ib olla, proua, k6ik v6ib olla..,' vastas Tiggins m6tlikult.
'Aga inimesed, kas te olete kahtlaseid inimesi siin t2naval luusimas n2inud?'
'Yks soliidne h2rrasmees jalutas paar korda siinkandis, vaatas huviga maju, aga ta n2gi v2lja k6ike muud kui kahtlane.'
'Te ytlete paar korda? Ta on siis rohkem kui korra siin k2inud? Kas te oskate 6elda, millal ja kas ta tundis m6ne maja vastu rohkem huvi kui teiste?'
'Tjah, esimene kord ma n2gin teda pyhap2eval kuskil l6una ajal ja teine kord oli vist teisip2eval umbes p2rast kella nelja. Ja tundus, et k6ik majad pakkusid talle yhtemoodi huvi. Kuigi jah, t6esti, ta vaatas Susie maja m6ni sekund kauem kui teisi, aga pole ka imestada, sest see n2eb t6epoolest ilus v2lja. Eriti v6rreldes minu hurtsikuga.'
'Ja p2rast proua Charvet' surma te pole teda n2inud?'
'Ei, rohkem mitte.'
'Kas siin majas elab peale teie veel keegi?'
'Ei, mina ja mu kass. Lastel on juba oma elu. Nad k2ivad vahel kylas.'
'Selge. Vabandust, aga ma pean teadma, kus te olite kolmap2eval kella 2 ja 3 vahel?'
'Kui te just teadma peate, siis ma l2ksin kella kaheks bingot m2ngima ja koju j6udsin umbes nelja ajal koju.'
'Ja kas on keegi, kes seda t6estada v6ib?'
'Loomulikult, terve saal kuulis, kui ma 'BINGO!' karjusin. Mul on isegi tšekk alles. Ma pole seda veel rahaks teinud. Pole vajadust olnud. Kas soovite seda n2ha?'
'Jah, sellest piisab, ma arvan.'
Proua Maysfield lahkub toast ning naaseb oma k2ekotiga, kust t6mbab v2lja tšeki, millel ilutses kuup2ev 24. oktoober.
'See on t2naseks k6ik, kui midagi meenub, helistage mulle. Siin on mu kaart. Vabandust h2irimise p2rast.'
'Pole midagi, aitasin hea meelega, see on k6ik, mida ma Susie heaks teha v6iksin. 6elge palun, kas on juba keegi, keda te kahtlustate?'
'Noh, ei kahtlusta veel kedagi, sest ma pole k6iki saanud veel yle kuulata, kuid senini on David Charvet ainus, kellel puudub alibi.'
'David! Ei v6i olla! Susie armastas teda nii v2ga..'
'2rge erutuge proua Maysfield, see, et tal puudub alibi, ei t2henda, et keegi teda m6rvariks peaks. Tal poleks isegi selleks motiivi olnud.'
'Jah, see on vist t6si, teda ei huvitanud kunagi Susie raha.'
'Ma pean nyyd minema ja teisi naabreid kuulama. Kui midagi meenub, helistage kindlasti. Ka t2htsusetud asjad v6ivad yliolulisteks osutuda. Head p2eva!'
'Head p2eva, h2rra Tiggins.'
Kui Tiggins t2navale j6udis, v6ttis ta taas oma telefoni ja helistas nooremabile:
'Michael, palun kontrolli, mis kell algas 24. oktoobril bingo.'
'Jah, s66r. Muide, Emily Carvet oli t6epoolest tol p2eval Bristolis kassin2itusel.'
'Selge, t2nan.'
Seegi k6ne l6petati j2rsult. Mis kuradi v2rk nende k6rvitsatega oli? Need rohked niidiotsad ajavad lausa segadusse, ei tea kohe, kust alustada. J2lle see soliidne h2rrasmees, kes j2i Maysfield'ile pigem meelde n2gusa h2rrasmehe kui potensiaalse m6rvarina. Jumal, kuhu see k6ik viib. Ja k6rvitsad! Kes see on? K6rvitsamaniakk, kes pidas Susie Charvet'ga maha surmav6itluse hiigelk6rvitsa p2rast ja seej2rel lavastas selle enesetapuna. Pagan, isegi relv ei viinud omaniku juurde. J2lle valib ta Michaeli numbri:
'Vaata palun, kas l2hip2evil on kuskil teatatud k6rvitsavargusest.'
'K6rvitsavargusest, s66r?' kysis k6hklev h22l.
'JAH, K6RVITSAVARGUSEST!!' k2ratas 2rritatud Tiggins ja l6petas k6ne. Selle ajaga oli ta j6udnud proua Tibblesi ukse taha. Ta andis kella ega pidanud isegi poolt minutit ootama, kui yks mustanahaline naisterahvas talle otsa vaatas.
'Mida te soovite?'
'Tere, mina olen uurija Tiggins. Ma sooviksin esitada paar kysimust proua Tibblesile.'
'Vabandust, aga teda pole. Ta on sanatooriumis ja tuleb homme.'
'Ahsoh. Kas teie olete ta p6etaja?'
'Ei, h2rra. Ma valvan maja, kui kedagi kodus pole. P6etaja on temaga kaasas.'
'Ega te juhuslikult 24. oktoobril maja ei valvanud?'
'Ei, h2rra. Proua Tibbles oli tol n2dalal kodus. Mind kutsutakse alles siis, kui k6ik on kodust 2ra.'
'Selge, vabandust, et segasin. Head p2eva.'
'Head p2eva, h2rra. Tulge homme umbes kella viie paiku tagasi. Selleks ajaks nad peaksid juba kodus olema.'
'Jah, ait2h.'
Olgu, niipalju siis sellest. Nyyd tuleb veel sadamasse s6ita ja yle kuulata see mees, kes pidi olema 'kurat isi'. 13. kai siis. Tiggins istub autosse ja suundub sadamasse. Pagan, milline ajaraiskamine. Enam kui kindel, et ka h2rra Carvet'l on vettpidav alibi. Noh, kontrollime yle, olemegi kohal. Jaht polnud v2ga suur, kuid siiski muljetavaldav. Leidnud ise endale tee jahile, koputas Tiggins kajuti uksele, mille tagant oli kosta mehe m6minat ja naise kudrutavat h22lt, mis j2rsku vaikis. Hirmus sahmimine ja seej2rel t6mbas v2ga 2rritunud mees kajutiukse lahti:
'JAH?' k2ratas ta.
'Tere, mina olen uurija Tiggins ja sooviksin esitada teile paar kysimust seoses teie armastatud naise surmaga,' ei lasknud uurija end mehe agressiivsest hoiakust h2irida.
'Noh, praegu on paganama halb aeg! Teil oleks pidanud j2tkuma v2hemalt viisakust etteteatamiseks. Tulge palun homme tagasi!' n2hvas h2rra Charvet ja yritas ukse kinni lyya.
Tiggins sai jala just 6igel hetkel vahele ning naeratas v6luvalt:
'Vabandust, aga asjaga on kiire. Ma ootan v2ljas kuni te end syndsalt riidesse olete pannud,' ytles mees ning koristas oma varbad ukse vahelt.
Millegip2rast tundis Tiggins rahuldust, et oli suutnud mehe endast v2lja ajada. Norman Charvet'l oli v2ga ebameeldiv n2gu, mis oli arvatavasti joomisest ja suurest pingutusest punane. Mida kyll Susie Charvet selles mehes n2gi? Praegu oli raske aru saada, kas mees isegi nooruses n2gus oli olnud. P2rast 5-minutilist ootamist ilmus kajutist v2lja ka Norman Charvet.
'H2rra Charvet, kus te olite eelmine kolmap2ev kella 2 ja 3 vahel?' asus uurija kohe asja kallale.
'M6h, ee.. siinsamas. Jah, ma olin selles kajutis.'
'Ja kas keegi saab seda t6estada?'
'Nojah, loomulikult. See linnuke seal kajutis, tema oli koos minuga.'
'Ja tema on yks teie armukestest, kelle te maha lubasite j2tta?'
'KUIDAS TE JULGETE?? Milline jultumus!' m6irgas mees, kuid seej2rel otsustas muuta taktikat ning s6nas:'Kui aus olla, siis tema on suhteliselt uus, tekkis p2rast lubadust,' irvitas Norman Charvet Tigginsile n2kku.
'Selge. 6elge, kas te kahtlustate kedagi? Kellel oleks p6hjus teie naise tapmiseks?'
'Loomulikult ma kahtlustan! Ei, ma tean! David tegi seda! Nad tylitsesid vahetpidamata ja tema oleks ka k6ige rohkem kasu saanud. Kui see testament ikka 6ige oli.'
'Soh, rohkem mul teile kysimusi pole. Kas te palun kutsuksite oma daami, et see teie s6nu kinnitaks?'
'Otsekohe detektiivih2rra,' lipitses Charvet ja kadus kajutisse.
Minuti p2rast tuli mees v2lja yhe vulgaarse naisega:
'Kallis, ytle sellele onule, et me olime eelmisel kolmap2eval siinsamas, kahekesi.'
'Ausalt ka olime, uurijah2rra,' k2distas naine v6ltsilt.
'Olgu siis, ma ei sega teid rohkem,' vastas Tiggins ja heitis pilgu Charvet' n2ole, mis oli kaunikesti rahulolev ja ytles:'Muide, testament oli 6ige.'
Selle mehega polnud m6tet rohkem r22kida. Midagi asjalikku temalt kuulda ei saa. Tiggins lihtsalt ei suutnud vastu panna kiusatusele selle 6udse mehe tuju rikkuda. Ja see ilme, mis tema n2ole t6usis, kui Tiggins talle ytles, et testament oli 6ige, lihtsalt suurep2rane! Ja nyyd jaoskonda, 2kki Michaelil on midagi head.. aga...
'S66r, viimase 5 aasta jooksul pole teatatud yhestki k6rvitsavargusest ja 24. oktoobri bingo algas kell 2 ja selle v6itis keegi vanaproua Maysfield.'
'Ah, olgu pealegi. Ma ei lootnudki midagi erilist. Sa v6id t2na koju minna. Ma tuhnin veel m6nda aega paberites.'
'Selge, s66r, ait2h. Head 6htut.'
P6rgusse! Homne kohtumine peast p6runud vanaeidega vaevalt, et mingit selgust toob. Kuhu on kadunud m6rvarid, kes j2tavad endast maha korralikke niidiotsi, mitte k6rvitsaid!!!
Tiggins j6udis koju kella 1 ajal 66sel, sest tal polnud kedagi, kelle p2rast varem tulla, kuid polnud saanud targemaks. Mees vajus sygavasse unne enne, kui ta riidedki oli j6udnud 2ra v6tta ja 2rkas v6patusega kell 5 hommikul. Unen2gu. Mees, kelle peaks oli k6rvitsast latern, jooksis majast majja ja lasi maha k6ik inimesed, keda kohtas. Koledad karvutud kassid hakkasid laipade ymbert verd lakkuma ning seej2rel asusid kehade s66mise kallale. K6ike seda j2lgis eemalt keegi mees ylikonna, jalutuskepi ja kaabuga, kuid ta n2gu polnud n2ha, aga millegip2rast tundus ta olek rahulolev. L6puks j6udis k6rvitsapea Tigginsini, kuid k6hkles. Mees ylikonnaga hakkas karjudes nende poole jooksma. Tiggins tahtis p6geneda, kuid libises k6rvitsa viljalihal ning 2rkas kellegi karjumise peale, kuni avastas, et see oli tema ise ning j2i vait. P2rast seda suikus uurija rahutusse unne ning ta 2ratas telefonihelin.
'Pask!' Kell oli 12 l2bi.
'Hallo?'
'Hallo? Kas ma r22gin uurijah2rra Tigginsiga?'
'Jah, kuulen.'
'Buckley siinpool, ylemteener. Tahtsin teile teatada, et me n2gime t2na seda miist, kes meie maja j2lgis. K2isime Heleni-provvaga turul syya ostmas ja Heleni-provva tundis ta 2ra. Ta p6le miskit kahtlane, see oli ju vana h22 Tommy-h2rra.'
'Tommy? Te siis tunnete teda?'
'Jooh, ikki tunnen, minu vana pia eip ole enam selge. M6istust yldse eip ole. Noorena oli ta Susiesse armunud. Tahtis ta 2ra v6tt, aga Susie valis selle lurjuse ja kaabaka. Tommy oli h22 poiss, tema p6leks Susie k6rval teisi naisi vaadanudki, aga mis nyid enam... Tema eip teadnudki, et Susie l2ind. Kole oli kohe ytelda. Vaene poiss. Kutsusime ta meile 6htus66gile. Loodan, et noorh2rra David kurjaks eip saa, et vanad om 6ite h2bematuks l2ind.'
'Ahsoo, nii on siis lood. Noh, ait2h, et mulle teada andsite. Kui veel midagi meenub v6i teada saate, siis helistage.'
'Jah, uurijah2rra, ilmtingimata helistan. Hiad p2iva.'
Niidiotsad v6i asjad, aga need v2hesedki kistakse k2est! Ja nyyd pole j22nud muud kui ainult k6rvitsad. Tigginsil EI olnud hea tuju. Ta karjus iga autojuhi peale, kes tema arvates liiga aeglaselt s6itis ega vaevunud vastama kolleegide tervitustele. Ta keeras kabineti ukse lukku ja istus tunde peaaegu liikumatult. Kulm m6tlemisest kipras ja s6rmed n2rviliselt lauda trummeldamas. Kell neli andis ta alla ning istus autosse ja s6itis proua Tibblesi maja ette. N2pu hoidmine uksekellal natuke kauem, kui oleks vaja olnud, t6i kaasa kiire avamise.
'Pole tarvis nii kannatamatu olla!' pahandas lahke n2oga naine, ilmselt p6etaja.
'Vabandust. Mina olen uurija Tiggins. Ma sooviksin teile ja proua Tibblesile m6ned kysimused esitada. Teie olete ta p6etaja, kas pole?'
'Jah, nii see on. Ma pean paluma, et te vanaprouaga kannatlik olete. Ta pole p2ris terve.'
'Muidugi. Kas ma v6in sisse tulla?'
'Loomulikult, h2rra uurija. Ma olen t2na natuke hajameelne. Istuge palun siia. Ma l2hen ja toon proua Tibblesi.'
Tiggins j2i kangestunult seisma. Terve elutuba oli k6rvitsaid t2is! Hetk hiljem ilmus p6etaja koos arulageda naeratusega vanaprouaga.
'Tervist, proua Tibbles, mina olen uurija Tiggins. Kas see sobiks teile, kui ma m6ned kysimused esitan?'
'Jajah, muidugi, pojake. Kas sa sooviksid teed? V6i ehk kypsist? Hi-hi-hii. Need on šokolaaditykkidega. Hi-hi-hii. Teile kindlasti maitsevad.'
'V6ib-olla hiljem, proua Tibbles. Kas tohib teada, kust te k6ik need k6rvitsad saite?'
Vanaproua vaatab syydlaslikult mujale ja seej2rel anuvalt p6etajale otsa.
'Ei, proua Tibbles, teie tegite pahandust ja peate nyyd k6ik 2ra r22kima. 6elge uurijah2rrale, kust te need v6tsite,' pahandas p6etaja leebelt nagu oleks tegemist lapsega ning lisas seej2rel Tiggensile:'Ta oli teisip2eva l6unast kuni kolmap2eva 6htuni yksinda. Ma pidin 2ra k2ima, mu ema sai infarkti.'
'Ma loodan, et teie emaga on korras, kuid kas pole ohtlik teda yksinda j2tta?'
'Jah, ta toibub, t2nan kysimast. Ma ei leidnud kedagi, kes ta eest hoolitseks, aga ta saab ise ka hakkama. Ta pole ohtlik, lihtsalt natukene.. noh..,' ei l6petanud p6etaja lauset ja vaatas Tibblesit, kes talle andekspaluva pilguga otsa vaatas. 'Halloween ju l2heneb. Me n2gime yhe poe vaateaknal k6rvitsast tehtud laternat ja vanaproua n6udis endale ka sellist. Noh, yhe sellise me tegimegi, aga ta sattus sellest nii suurde vaimustusse, et tahtis sellistega terve maja t2ita ja kui mind polnud kodus, m6tles proua Tibbles natuke proua Maysfieldi aeda ryystada. Me tegime enne koogi, et 6htul vabandust paluma minna, kas pole nii, proua Tibbles?'
'Hi-hi-hii, l2hme jah. Kas sa ei taha kypsist? Need on šokolaaditykkidega. Ja k6iki k6rvitsaid ei v6tnud ma ise, oo ei. Yhe, selle suure-suure seal andis yks kena noormees Charvet'de majast mulle kolmap2eval. Jaa, ta ise andis. Ma tahtsin just proua Susie k2est kysima minna ega tal m6nda k6rvitsat yle pole. L2ksin v2iksest uksest, jaa, k66ki, seal tavaliselt k6rvitsaid hoitakse, jaa. Hi-hi-hii. Aga ma ei n2inud teda. Seal oli hoopis see n2gus noormees. Hi-hi-hii. Alguses ta oli natuke kuri, jaaa, aga kui ma ytlesin, et mul oleks laterna jaoks k6rvitsat vaja, muutus ta v2ga kenaks. Ytles, et tal just yks selline on. Hi-hi-hii. See kukkus laua pealt maha ja oli natuke katki, aga laternaks k6lbab, ytles noormees. Hi-hi-hii. See oli punase v2rviga koos, aga noormees ytles, et see tuleb veega maha. Hi-hi-hii.'
Tiggins hyppas nii j2rsult toolilt pysti, et p6etaja ning Tibbles v6patasid.
'Proua Tibbles, see on v2ga t2htis. Palun proovige meelde tuletada, mis kella ajal see oli.'
'Hih, see oli p2rast mu lemmikfilmi. Jaa, ma l2ksin p2rast seda jalutama, sest ma tahtsin proua Susielt k6rvitsat kysida.'
'Lemmikfilmi all ta m6tleb tegelikult yhte seebikat. Kodus ja v66rsil. See saab l2bi umbes poole kolme paiku.'
Tigginsil hakkas j2rsku v2ga palav:'Proua Tibbles, milline see mees v2lja n2gi? Ega ta teile oma nime ei 6elnud?'
P6etaja silmad olid yllatusest p2rani:'Ka-kas.. tema siis oligi.. Te tahate 6elda, et proua Tibbles.. et ta n2-n2gi m6rvarit?!'
Tundus, et vanaproua ei kuulnudki p6etaja juttu:'Noh, ta oli v2ga kena ja viisakas. Hi-hi-hii. Muidugi siis mitte, kui ta kuri oli. Aga see oli ainult alguses. P2rast oli ta v2ga v6luv, sydamlik naeratus. Hi-hi-hii. Kui ma noorem oleksin, siis ma kindlasti prooviksin ta sydant v6ita. Hi-hi-hii. Aga oma nime ta ei 6elnud, ei.' J2rsku ajas vanaproua silmad suureks ja ytles:'Oh, mina vana loll. Ta lubas mulle k6rvitsa ainult siis, kui ma kellelegi ei r22gi, kust ma selle sain.' Tibbles tundus 2kki v2ga kurb:'Kas ma pean nyyd k6rvitsa tagasi andma?' ja vaatas anuvalt p6etajale otsa.
'Ei, kullake, ei pea,' vastas p6etaja nutune h22l.
'Proua Tibbles, kas te olete seda meest ka varem n2inud? Kas see v6is olla noorh2rra David?'
'Hi-hi-hii, ei ole mina teda n2inud, ei. Ja noorh2rra David see ka polnud, hi-hi-hii, tema on ju alles laps, jaa. See mees oli t2itsa v66ras. V2ga n2gus ja kui v6luvad kombed. Hi-hi-hii.'
Tigginsi syda tagus meeletult. Ta leidis tunnistaja. Nyyd on vaja veel syydlane leida. M6te t66tas palavikuliselt. M6ne minuti p2rast lausus ta Tibblesile:'Kas te tahaksite veel k6rvitsaid?' N2hes naise energilist noogutamist j2tkas uurija:'T2na 6htul toimub Charvet'de majas 6htus66k, kuhu v6ib tulla ka see kena noormees. Teie olete samuti kutsutud, kuid tehke n2gu, nagu te ei teaks seda noorh2rrat. Te ei taha ju teda pahandada, sest nii ta v6ib teilt k6rvitsa tagasi v6tta, eksole?' Proua Tibbles noogutas ja Tiggins j2tkas:'Ka mina tulen sinna 6htus66gile ja ma palun, et te teeksite j2rgmiselt, kui mind n2ete: kui see noormees on sama h2rra, kes teile k6rvitsa andis, siis ajage ymber oma joogiklaas, aga 2rge 6elge midagi. Kas saite aru?' Tibbles noogutas ja Tiggins palus tal korrata, mida ta tegema peab.
'L2hen proua Susie juurde 6htus66gile ja kui seal on see kena noormees, hi-hi-hii, siis ma m2ngin, et ma ei tunne teda. Ja kui ma teid n2en, siis ajan ymber oma joogiklaasi. Hi-hi-hii. Aga ainult siis, kui see on sama mees. Aga millal ma oma k6rvitsad saan? Mul on neid vaja, jaa.'
'Te saate oma k6rvitsad siis, kui te olete tubli olnud, sobib? Ja ma r22gin proua Maysfieldiga ja palun, et ta lubaks ka need k6rvitsad alles j2tta. Kahjuks ma pean paluma selle suure k6rvitsa. Ma toon selle tagasi, aus6na. Kas lubate?'
Tibbles k6hkles natuke aega, kuid siis lubas k6rvitsat laenata.
'Ja vaadake, et te 2ra ei unusta, mida ma palusin teil teha. Kas lubate?'
'Hi-hi-hii, luban. Kena noormees. Oled sa kindel, et sa kypsist ei soovi? Need on šokolaaditykkidega.'
'V6ib-olla m6ni teine kord. Head p2eva, proua. 2rge siis unustage. Ja ma v6tan teie k6rvitsa nyyd kaasa, kui tohib.'
'Minu k6rvitsa, miks?' kysis vanaproua ehmunult.
'Ma laenan seda, toon varsti tagasi, luban.'
'No olgu siis, hea poiss. Kypsist soovid? Hi-hi-hii.'
'Ma juhatan teid v2lja, h2rra Tiggins. Siitkaudu, palun.' lausus p6etaja natuke v2riseva h22lega.
Tiggins v6ttis k6rvitsa, mis polnudki enam niiv2ga k6rvits kui k6rvitsa puder. Yks pool oli t2ielikult sodi. Sellest siis need k6rvitsaseemned ja viljaliha...
'2rge laske Proua Tibblesil unustada, mida ma tal teha palusin. Teist m6lemast oli v2lga palju abi, suur t2nu. Mingi hetk helistatakse teile Charvet' majapidamisest ja kutsutakse 6htus66gile, teie ylesanne on kutse vastu v6tta ja proovige selleks ajaks rahuneda. Me ju ei soovi, et see h2rra enne minu tulekut midagi kahtlustama hakkaks ja lahkuks. Kohtumiseni 6htul.'
'Jah, h2rra Tiggins, ma yritan. Head p2eva.'
See lihtsalt peab klappima! Muud v6imalust lihtsalt pole. Ilma selleta j22ksin ma tyhjade k2tega. K6rvitsamysteerium lahendatud, salap2rane sympaatne mees ei ole m6rvar ja 6iget m6rvarit on n2inud ainult yks vana pooletoobine. Mis oleks veel hullem stsenaarium yhele m6rvajuhtumile? Tiggins kihutas autoga kontorisse ja pani k6rvitsa nooremabi lauale:
'Lase sellelt verd otsida ja kui leiate, tehke DNA-analyys ja v6rrelge tulemust Susie Charvet'ga, on selge? Ja sellega on kiire!'
'Jah, s66r. Ma hakkan sellega otsekohe tegelema, s66r.'
'Tee seda, kui tulemus k2es, helista! T2na ma enam siia ei tule.'
Tiggins kihutas Charvet'de juurde. Ta sisenes k66giuksest, et preili Emily midagi kahtlustama ei hakkaks. Pagan, nyyd on vaja veel t6endeid, mille alusel see Tommy syydlaseks teha, sest arvatavasti ainult proua Tibblesi tunnistusest ei piisa..
'Tere p2evast, proua Helen!'
'Issand jumal! Kuidas te mind ehmatasite!'
'Palun v2ga vabandust, aga mul on teie abi vaja. Ma kuulsin h2rra Buckley k2est, et te korraldate t2na 6htus66gi, kuhu on ka kutsutud keegi h2rra Tommy..?'
'Jah, Tommy Wolfe. Kena poiss.'
'Mul on teile yks suur palve. Palun kutsuge 6htus66gile ka proua Tibbles,' s6nas Tiggins ja lisas seej2rel:'Samuti proua Maysfield.' Et asi sellele Wolfe'le kahtlane ei paistaks.
'Proua Tibbles? Kyll see on alles imelik palve!' hyyatas majapidajanna, kuid lisas siis:'Aga ma helistan talle kohe, uurijah2rra.' Helen hakkas k66gist v2ljuma, kui j2rsult paigale j2i ja kysis:'Kas te olete midagi olulist leidnud, uuurijah2rra? Kas te teate, kes seda Susiele tegi?'
'Praegu on veel vara midagi 6elda, kuid t2na 6htul selgub nii m6ndagi..'
Muidugi, miks ta kohe selle peale ei tulnud!
'Proua Helen, kas Tommy kirjutas proua Charvet'le kunagi armastuskirju?'
'Oojaa, h2rra uurija. Kymneid! Ja Susie hoidis need k6ik alles. Milline l66k see oli Tommyle, kui Susie h2rra Charvet'ga abiellus. Mina arvan, et ta armastab Susiet siiamaani. Jumal, jumal.'
'Kas ma v6iksin paluda yhe kirja?'
'H2rra Tommy armastuskirja? Jah, ma arvan, et ma leian teile m6ne, kuigi ma ei saa aru, miks teil neid vaja v6iks minna.'
'Ma selgitan hiljem. 2rge unustage oma naabritele helistamast. Ja palun 2rge r22kige m6rvast 6htus66gi ajal.'
'Jah, loomulikult, h2rra uurija. See on ju nii kole. Ma l2hen ja toon teile kirja.'
Tiggins j2i yksinda k66ki. Ja isegi motiiv oleks olemas. See lihtsalt ei tohi viltu minna! M6ne minuti p2rast tuli majapidajanna paki kirjadega tagasi.
'Suur t2nu, proua Helen. Ma toon need tagasi.'
'Ilmtingimata tooge, h2rra uurija. Susiele meeldis neid lugeda. Oh, kui teistmoodi k6ik oleks, kui Susie oleks ometi Tommyga abiellunud. Mu jumal, jumal.'
'T6epoolest..,' pomises Tiggins. 'Head p2eva, proua Helen. Ma astun 6htupoole l2bi ja toon kirjad tagasi.'
'Head p2eva, h2rra Tiggins. Te olete samuti 6htus66gile oodatud. See algab kell 8.'
Ja nyyd tagasi kontorisse. Ei tea, mida mu DNA-proov teeb. Pask, kell on juba 6! Tiggins vajutas gaasi ning oli 10 minuti p2rast kohal.
'Michael, millised olid tulemused?'
'Ma arvasin, et te ei tule enam kontorisse, s66r. Ma just hakkasin teile helistama. K6rvitsalt leiti t 6 e p o o o l e s t vere j2lgi ja see veri kuulus t 6 e p o o l e s t Susie Charvet'le, s66r.'
'V2ga hea. Mul on veel yks ylesanne. Palun v6rdle seda kirja Susie Charvet' surnukeha juurest leitud kirjaga. Ja sellega on kiire,' kamandas Tiggins ja tuiskas oma kabinetti. Ta pidi ootama umbes 20 minutit, kui Michael sisse astus.
'S66r, k6ik t2hed polnud identsed, kuid oli aru saada, et kirjad on kirjutatud sama inimese poolt arvatavasti erinevatel eluperioodidel. Kuigi hea advokaat v6ib ka vastupidist t6estada.'
'Pask, pask, PASK! Ma pean m6tlema. Mmmmmmmmm....... Pane need m6lemad kirjad asit6endite kotti ja too mulle tagasi. Mis kell on?'
'Kell on kolmveerand seitse, s66r,' vastas Michael ja v2ljus ruumist ning tuli tuli tagasi kahe asit6endiga ning pani need Tigginsi lauale.
Nyyd ei j22 muud yle, kui oodata ja loota proua Tibblesi peale. Kui Tibbles alt veab, ei ole kirjad kyllalt kaalukad asit6endid syydim6istmiseks. Aga kui ta yles tunnistaks.. hmm. Tiggens j2i kella poole kaheksani. Siis ta s6itis koju, t6mbas peale korralikuma pintsaku ja suundus Charvet' majja. Olgu nii, l2heb lahti. Tiggins lasi kella. Vana Buckley tuli ust avama.
'Tere 6htust, h2rra Buckley. Vabandust, et hilinesin.'
'6htast, h2rra uurija. P6le hullu, me isi ka alles istusime lauda. Astuge sisse.'
Buckley juhatas Tigginsi s66gituppa, kuhu olid juba kogunenud majapidajanna, proua Maysfield, Tibbles oma p6etajaga ja mees, kes pidi olema Tommy Wolfe. Uurija vaatas Tibblesile pingsalt otsa, aga see vaid naeratas arulagedalt. Pagan! Buckley hakkas just tulijat ylej22nud seltskonnale esitlema, kui ta j2rsult katkestati.
'Mis siin toimub?' kr2unus keegi uurija selja tagant. 'Kes need inimesed siia kutsus?'
K6ik oma pilgud ukse poole, kus seisis Emily Charvet.
'Mina kutsusin,' vastas h22l tema selja tagant.
'Sina, David?'
'Mina jah, see v2ikene 6htus66k on ainult valitud inimestele, niiet kas sa palun lahkuksid?'
Emily Charvet tulistas venda yhe vihase pilguga ning p66ras p6lglikult ymber ning lahkus.
Buckley ja Helen hingasid suurest kergendusest sygavalt sisse. Kui noorh2rra Davidit poleks tulnud, oleks nad alles suure peapesu saanud, see on kindel.
'Ma pole p2ris kindel, et ma seda h2rrat siin tunnen. Kas te tuvustaksite teda mulle?'
'Hi-hi-hii,' tegi proua Tibbles ja lykkas kyynarnukiga oma mahlaklaasi ymber.
Tigginsi syda j6nksatas ja ta lausus nii rahulikult, kui v2hegi sai:'Kas ma tohin teile esitleda, see on h2rra Tommy Wolfe, teie armastatud ema noorp6lves6ber ja m6rvar.'
'Hi-hi-hii,' tegi j2llegi proua Tibbles. P6etaja surus k2ed suule, muidu nii tasakaalukas proua Maysfield lasi kuuldele hyyatuse, Buckley tardus nind Helen lasi maha kukkuda kandikul. David vaatas uurijale arusaamatuses otsa. K6ige esimesena toibus sellest Tommy Wolfe.
'Mida? See on absurd! Te olete hull!'
Toas valitses haudvaikus.
'Oh ei, h2rra Wolfe, see kena vanadaam,' Tiggins osutas Tibblesile, kes ikka veel totakalt naeratas ja vahepeal oma 'hi-hi-hii' kuuldavale t6i, 'on tunnistajaks, et just teid ta n2gi m6rvap2eval umbes poole 3 paiku selles majas. Ta ytleb, et te isegi andsite talle k6rvitsa, millelt leidus Susie Charvet' verd.'
2rritatud Wolfe t6usis pysti ning ajas sellega oma tooli ymber:
'Napakas, te olete napakas! See vanadaam poolearuline. Ta ei tea, mida ta r22gib!'
'Kahjuks teab kyll, h2rra Wolfe. Ja see pole veel k6ik,' Tiggins v6ttis v2lja kaks asit6endipakendisse topitud kirja. 'Kiri, mis leiti Proua Susie Charvet' surnukeha juurest, on kirjutatud sama k2ekirjaga, millega olid kirjutatud armastuskirjad, millele on alla kirjutatud teie nimi.' V2ike bluff ei tee kellelegi halba..

M66da Heleni p6ski voolasid h22letult pisarad, teised olid liiga yllatunud, et kuidagimoodi reageerida. Wolfe matsutas uskumatult suud. David oli esimene, kes suu avas:
'See ei saa olla! Ema r22kis mulle kunagi h2rra Wolfe'ist! Ta ytles, et mees oli tema p2rast armastusest s6ge! Et tema on juba mees, kes ei teeks armastatud naisele iialgi haiget! See on uskumatu!'

'Jah, just nii see oligi. Ta ei suutnud kunagi leppida sellega, et mingi Norman ta pika ninaga j2ttis. Ta ei suutnud uskuda, et Helen valib mingisuguse keigari tema asemel, kes ta oli Susiet toetanud igal ajal ja talt isegi k2tt palunud!'
'See naine,' sisistas Wolfe, 'ta h2vitas mu! Tema p2rast ma ei suutnud armastada yhtegi teist naist. Oo, kuidas ma pyydsin, kuidas ma pyydsin! Ta rikkus mu elu! Mu kogu kuradi elu! Ma ei saanud seda nii j2tta. Ei saanud! Ma ei tahtnud, et ta olemas oleks. Ma tahtsin oma eluga edasi minna! Sellest on 27 aastat. 27 aastat olen ma piinelnud! Ma ei suutnud seda enam taluda. Ma PIDIN midagi ette v6tma. P2rast j2rjekordse naise hylgamist, kes mind armastas, ma otsustasin, et Susie peab surema! Jah, ma tulin sellesse majja, kus ma kunagi nii palju aega olin veetnud. Kui ma teda n2gin, tundus ta mulle nii 6nnetuna! Ta oli nii haiget saanud! Ma ei tahtnud teda enam tappa, vaid ta oma k2te vahele v6tta ja teda lohutada! Aga see ajas mu vihaseks, oi kuidas ajas. Ja siis ma lihtsalt tapsin ta. Enesetapp tuli mulle alles p2rast m6rva p2he. Ta tundus piisavalt 6nnetuna, et midagi sellist korda saata! Jaa, ma kirjutasin kirja ja siis tuli see vana poolearuline.. MINA TAPSIN SUSIE CHARVET'!!!'
'Jah, sellest aitab, h2rra Wolfe,' lausus Tiggins ja klp6sas diktofoni kinni. 'Muide, kui te poleks proua Tibblesile seda k6rvitsat andnud, poleks ta teid rohkem m2letanud. 2rge alahinnake haigeid, h2rra Wolfe, yks selline teid trellide taha saadabki. Te olete arreteeritud kahtlustatuna Susie Charvet' ettekavatsetud ja j6hkras m6rvas. Palun tulge minuga. Teil on 6igus vaikimiseks, k6ik, mida te ytlete..'
'Jah, jah, ma tean seda k6ike! J22GE VAIT! Susie Charvet H2VITAS MU ELU!!' m2ratses Wolfe.
Tiggins pani mehe k2ed raudu, noogutas jahmunud seltskonnale ja valmistus lahkuma. David Charvet'st m66dudes lausus talle:'Muide, testament oli 6ige. Teie ema j2ttis k6ik teile, sest armastas teid. K6ike head.'

31. oktoober

Niisiis

2007-08-14T18:15:00.000+03:00

Manuel! Võid rõõmustada või kurvastada, sest sulle on ülesanne!

Ühel ilusal päeval leitakse surnult armastatud Susie Charvet. Tema kõrval oli püstol ning kiri, milles ta teatas, et oli endalt ise elu võtnud. Susie testamendiga läks kogu ta varandus alkohoolikust pojale Davidile, jättes tütre ning abikaasa ilma ühegi pennita. Kuid peagi hakkab ilmnema, et tegu on hoopis julma ja ettekavatsetud mõrvaga...

Ja nüüd on Manueli ülesandeks teha jutuke, kus selguks, kes seda tegi, miks ta seda tegi ning kuidas ta sellega hakkama sai. Tegelasi võid sa muidugi veel ja veel juurde mõelda, ma jätan sulle selles osas vabad käed.

Jään põnevusega juttu ootama :)

Mj2u...

2007-08-12T16:33:00.000+03:00

Ma vaikselt vihjan siin, et mina olen tykk aega ilma ylesandeta olnud...

Ülesanne MAILE

2007-08-12T14:29:00.001+03:00

Selline värk, et nüüd kui ma selle postitusega hakkama saan, siis peab Mai ka kirjutama hakkama.

HA!

Ainult et ülesande välja mõtlemine polegi nii kerge, kui ma arvasin.

Koht: kuningriik seitsme maa ja mere taga

Aeg: 7 päeva ehk nädal siis kuningapere elus :D

Tegelased:

noor ja nägus kuldjuukseline(blond!!!) kuningapoeg, kes vaevleb identiteedikriisis ja mässab vanemate vastu, kes talle naist sebida üritavad;

kuningas, kes ei mõista, miks poeg printsessikanditaatidest ei huvitu ja veedab pigem päeva spas kosmeetikus, massaažis või mudaravis või endale järjekordseid puhvpükse ja tikitud sukki disainides ning jälestab sellist üllast ala nagu rebasejaht(kuigi armastab rebasenahkseid kasukaid). kuninga veidraks hobiks on mustade hobuste kollektsioneerimine ja lossile uute tiibade juurde ehitamine. selle käes kannatab riigikassa ja kuningas on andnud ülesande

peaministrile, kes on õel, aga tark ja lojaalne mees, mõelda välja kampaania, mis teavitaks rahvast maksude tõstmisest sellisel moel, et mitte mässu õhutada

kuninganna, kes kogub haruldasi asju näiteks "lauake kata end"; noorusevett purskav purskkaev; kuldõunapuu; vilepill, mis rotte taltsutab jne kõige selle hankmiseks on tema käsutada rüütlite armee ja üks lohe.

siis veel hunnik teenijaid, kes pidevalt uste taga jutte pealt kuulavad

printsessikandidaadid: Tuhkatriinu, Lumivalgeke, Uinuv Kaunitar, Okasroosike, kullaketrajad, printsess Victoria(rootsist noh) jne jne

inglise printsid William ja Harry

appi, ma läksin veits hoogu. Noh, kõike ei pea kasutama, mida ma siin maininud olen, isegi aega :D

ma lihtsalt tahtsin blondi printsi, okei? :/

ja suht teemast mööda, aga VEITS GEI? jaaaaa. kuradi jason, sirius wannabe :/

M6ned ideed.

2007-08-09T20:38:00.000+03:00

Kas teile ei meeldiks, kui k6igil oleks erinevad ylesanded? Mulle kyll meeldiks. Ok, siiani ei ole keegi t2itnud sama ylesannet, mida mina, ja sellep2rast ma m6tlesingi, et 2kki meeldiks teistele ka, kui nad ei pea yhe ja sama ylesande j2rgi juttu tegema. Vot. Selline idee on.
Ja kuna Kristi kaotas oma arvutisse(kuidas see v6imalik on?) oma pooliku jutu 2ra, siis ma annaksin talle uue. Sest ta on liiga palju lebotada saanud. Aga praegu ei tule yhtegi m6tet.
Oh, nyyd tuli midagi. Ylesanne selline, et ta peab m6tlema ylesande Maile, kes loodetavasti kohevarsti teeb oma debyydi ja loodetavasti Kristi antud ylesande p6hjal. See oli yks ylesanne. Aga see on liiga kerge. Teiseks ylesandeks on... joonistamisylesanne. Selle blogi autoreid kujutada PAINTIS!!!! neile omases keskkonnas/tegevuses/riietuses/misiganes. K6iki nelja sooviks. Teda ennast ka.
Maarikale ylesandeks 2ra postitada tema kauaoodatud 3. osa.

Paremat ma ei osanud.

2007-07-20T13:14:00.000+03:00

Yhel v2ga kuumal juulikuu p2eval on Mitchil parasjagu k2sil t2iesti v2ljakannatamatu fotosessioon: akendeta hurtsik, kus sessioon toimub, ei lase tuuleiiligi sisse, kytab nagu paganama saunas pluss veel ussid tagumikus, muldp6rand loomulikult. Aga peab 2ra kannatama. Asi on seda v22rt - kaanepilt yhe v2ga populaarse naisteajakirja jaoks. Stiina v6i midagi.

'Mitch, t6sta natuke l6uga. Jah nii, v2ga hea. Nyyd hoia.'
Kl6ps, kl6ps.
'Tee seda pilku, mis naised hulluks ajab! Pagan, Mitch! Kui sa enne peegli ees harjutasid, tuli kyll v2lja.' Fotograaf lisab vaiksemalt:'6igemini siis mulle tundus, et sa oledki sellise n2oga..'
'Suhteliselt v6imatu on teha naisi hullutavat pilku,' sisistab Mitch, 'kui need ussid parasjagu mind siin hulluks ajavad.'
'Oh, olgu pealegi. Teeme v2ikese pausi. Saad need ussid v2lja t6mmata.'
5 minutit hiljem.
'Tead, sa v6iksid yhe k2e ylesse t6sta ja natuke muskleid pingutada. Jah, peaaegu. Pinguta natuke rohkem.'
'Mm, rohkem? Sellest rohkem ei saa ju enam.'
'Olgu pealegi. Need paganama koerad h2irivad mind, APRIL, KORISTA NEED KURADIMA KRANTSID 2RA!!!'
'Jah, h2rra. Jah, h2rra. Otsekohe, h2rra,' pobiseb assistent, piilub vargsi Mitchi poole, kes talle paljut2hendavalt silma teeb ning l66b seej2rel silmad punastades maha.
Vaikus.
Vaikus.
Ikka veel vaikus.
Endiselt vaikus.
'Eee, et siis jah. Nii on siis.. ahsoh, ma arvan, et ee... koerad olid t2itsa head tegelikult, v6rreldes nyyd... jahm.. Jah, koerad tuleb tagasi panna. APRIL, PANE NEED KURADIMA KOERAD TAGASI. KOHE!!!!!!!'
'Jah. Jah. H2rra, jah.'
'Nonii, peaaegu. Kas meil mitte kolm koera ei olnud?'
'Noh, oli tegelikult. Aga mulle tundus, et siis nad varjavad k6ik k6ige parema 2ra,' muigab Mitch ja pilgutab silma.
'Ei, ma arvan, et kolm on siiski t2pselt 6ige. APRIL, OTSI SEE KURADI KOLMAS KOER YLESSE!'
Koer olemas, musklid t2pselt nii palju pingul, kui nad Mitchil olla saavad, segavad ussid tagumiku alt 2ra koristatud, j22vad nii Mitch kui ka forograaf rahule. V6i peaaegu rahule. 2kki paisatakse lahti uks, mis laseb v2rskendaval tuuleiilil sisse hiilida. Koos sellega tuiskab sisse mees:
'MITCH! Mitch, siin sa oledki. Mul on abi vaja. Abi vaja. Selge? Ohoo, milline pilt. Eiei, sa ei pea pysti t6usma. T6siselt, ei ole vaja. KURAT, ISTU SEAL, KUS SA OLED! Jah, jah. Kuhu ma j2ingi?
'Tere sullegi Jack. Sul oli abi vaja.'
'Ahjah, abi. Seda, et...'
'H2rra Sparrow, kui te palun lubate, meil on parasjagu pildistamine poo..'
'Oh, mis sa nyyd, Jack on mu vana s6ber. Ja pealegi olen ma talle v6lgu. Ma teen tema heaks k6ike p2rast seda, kui ta mu Tortugasse viis. Olid ajad...'
'Mhmh. Suva. Igastahes v2rk on selline, et see v2ike tropp nirgin2gu Orlando paganama Turner kaaperdas mu laeva!!! See vana n6id Elizabeth on j2lle kuskil puusadeni sita sees ja tema arvas, et m2ngib j2lle kangelast ja p22stab ta 2ra. (Arvatavasti eit ameleb m6ne piraadiga, kes ta 2ra r66vis vms. Tema puhul tyypiline. Talle meeldivad pahad poisid, kas tead?) Noh, meeskond ei olnud n6us teda aitama, sest nad ei oleks sellest sittagi saanud. Ja Turner m6tles siis, et ta saab yksinda laeva juhtimisega hakkama. Saab ka tegelikult.. aga kuhu ma j6uda tahtsingi. Ahjaah, mu meeskond uppub st. Et nad varsti vajuvad p6hja. Jah, palun LIIGUTA!'
'Olgu, olgu. Anna andeks Guy, aga t2na ei tule pildistamisest enam midagi v2lja. Mind vajatakse.'
'Oh, pole hullu, ma arvan, et m6ne peaaegu normaalse kaadri ma siiski sain... Haletsusv22rne, ise piraadid ja ei oska ujuda,' irvitab fotograaf.
'Mis kuradi p2rast on piraatidel ujuda vaja? Yldiselt me liigume laevaga ja kui laeva pole, siis varastame.. khmkhm kaaperdame yhe. Ja kui meie laev kaaperdatakse, on meil kui piraatidel koodeksi alusel 6igus n6uda l2bir22kimisi ja selle l2bi kuivale maale paigutamist. Ja yleyldse, sina sitak2kk 2ra targuta. Muidu kaaperdame kogu su maja koos naise ja koeraga!'

Mitch t6mbab oma punased ujukad jalga ja hakkavad mere poole jooksma.
'N2ed, seal nad ongi. Mine nyyd, MINE!!!!!!' karjub k a p t e n Jack Sparrow ja vaatab kuidas Mitch lainetesse tormab.

*Cause I'm always there. I won't let you out of my sight. I'll be there - never you fear. I'll be there - forever and always. I'm always here.*

Loomulikult p22stab Mitch k6ik piraadid 2ra. Papagoi ka. Ainult yks on kriitilises seisus - tema p22steti viimasena.
'Hoidke eemale, tal on 6hku vaja. Ma pean talle suust suhu hingamist tegema. Astuke meeter tagasi.'
Yks p22stetud piraatidest:'Vaene s6ber, ma olen kindel, et ta eelistaks surma.'
Kahjuks ta ei surnud.
'Noh, s6ber Mitch, mis sa arvad, kui l2heks Tortugasse?'
'Su laev pidi ju kaaperdatud olema.'
'Ongi, aga siit pole palju maad ujuda. Ja kuna nemad kaasa ei saa tulla,' noogutab meeskonna poole,'j22b meile rohkem!'
'Oujeah, mees. V6tame yhe endaga kaasa ka. Viime Guy'le. Mulle tundub, et ta on kuidagi morniv6itu.'

L6PP

T2nus6nad
Eelk6ige ait2h suurele Napoleonile, kes ytles sellised targad s6nad: Parim viis s6na pidamiseks on seda mitte kunagi anda. Nyyd ma tean. Tark mees, tark mees.
Tahan veel t2nada Maarikat, keda polnud kogu selle raske loomeprotsessi juures segamas t2nu identiteedikriisile, mis teda viimasel ajal vaevanud on. Ait2h ka Maile, kes tuttu l2ks, sest peab hommikul vara t6usma, et garaaži v2rvida. Ja t2nud Kristile, kes segamise asemel otsustas muffineid teha. Kolmele viimasele ait2h ka selle eest, et neid polnud l2hedal, et takistada selle kohutava, kohutava ja ylitobeda jutu avalikustamist.

vol2

2007-06-27T15:19:00.000+03:00

Ämblikmees kõndis pilvelõhkuja katusel ringi ning mahe tuuleõhk käis temast üle, mis oli väga hea, sest palavus oli tappev, eriti sellles latekskostüümis, mida ta kandma pidi. Tegelikult oli tal suvekostüüm ka olemas, aga hetkel tööülesandeid täites ei saaks ta küll enda pildiga boksereid jalga panna. Ämbu ohkas ning läks eemalseisva kanistri juurde. Ta oli päev otsa majja sisse ning ka välja bensiini manustanud ning nüüd oli natukene veel vaja teha ning siis võib ta tagataskust oma tikud välja otsida. Hehee. Ämbu muigas, sellised ülesanded talle meeldisid. Ta tundis üle pika aja, et ta on tähtis ning Harry Potterile kasulik, seekord ei ole see vastik Tinky Winky esikohal. Ta võdistas kergelt oma jõulisi õlgu ning võttis kanistri kätte, valas selle tühjaks, läks katuse ääreossa ning süütas üksteise järel kolmteist tikku

***

Tinky-Winky tühjendas viienda klaasi viskit ja ta oli juba üsna lõbusas olekus. Talle tegid nalja väikesed poisid, kes teda näpistada üritadid, väikesed tüdrukud, kes ta käekotti piilusid ning baaridaamid, kes talle jooke tues flirtivaid pilke heitsid. Elu on ikka ilus, mõtles ta endamisi. Kahju vaid, et varsti see ilus linn hävima peab. TW veeretas oma mitte enam nii terava pilgu üle pubi. Kui tema ise ja ta fännid välja arvata, polnud seal kedagi. Nojah, sisustus ka sakkis. Polnud ei lurisevat tolmuimejat ega röstsaimasinat. ainus elektrooniline asi paistis olevat nurgas virvendav telekas, kus käisid hetkel uudised. Tinky-Winki pilgutas oma silmi ning üritas üle kisa aru saada, millest reporterid räägivad.
"... tänaval on kahtlastel asjaoludel süttinud pilvelõhkuja, inimesi evakueeritakse, kuigi hoone on üleni leekides. Kes sellise jõletu teoga hakkama on saanud, et ole teada, kuid kindlasti on tegu süütamisega, sest bensiini jägi on kõikjal. Hoonet on kustutamas kõik linna tuletõrjebrigaadid ning linnapea palub elanikel mitte paanikasse sattuda. Kuuldavasti on asja uurima asunud Chu... CHUCK!! CHUCKK!! Tulge siia, tulge siia!!! Nii, kas see on tõsi, et linnapea palus teid selle katastroofi tagamaid uurima? Chuck! Ma palun teid! Ärge minge ära! Kas ma teilt autogrammi saaksin?! Härra!! ..."
Tinky-Winky kainenes sekunditega. Chuck Norris ja siin? See ei kõla hästi. Pagana Ämblikmees, see tulekahju tundus olevat küll tema tehtud. Aga samas, ega see ju halb pole, kui Chuck ta kinni püüab, mõtles TW, naeratas korraks ja kiirustas minema.

jätkub...

K2PAD EEMALE!! Surm!

2007-06-20T21:07:00.000+03:00

20. juuni 2007
Kallis p2evik,
sa ei kujuta ettegi, mis minuga 66sel juhtus!!! Noh, ma kohe r22gin sulle. Ma tulin 6htul hilja koju ja mulle tulid vastu mingid catbitchid. Nad t2iega m6nitasid mu hipibaretti, yli2gedaid tenniseid ja vanaema kingitud kleiti. Noh, ma siis sain natuke kurjaks ja mj2ugusin nende peale, mis polnud yldse hea idee, sest nemad said mu mj2ugumise peale kurjaks ja mj2ugusid vastu. Mina siis mj2ugusin k6vemini ja need bitchid andsid mulle peksa! No aus6na! Mingil ajal ma tulin teadvusele. Jubeimelik tunne oli. Mitte valus, aga lihtsalt imelik. Nagu see polekski mina ise. Hakkasin j2lle kodu poole jalutama ja siis ma n2gin yhest aknast enda peegelpilti, aga see polnud yldse mina. See oli yks v2ga pikkade jalgadega yliliibuvas nahkkostyymis ilus kass. Ma tean, mida sa m6tled, aga see polnud Carmen Kass. Ma ju r22gin, et see oli minu peegelpilt, j2relikult olin see mina. Ma ei suutnud seda uskuda!! Ma olin muutunud CATWOMANIKS!!!

Heh, loomulikult ma kasutasin seda kohe 2ra. Ma otsisin ylesse need catbitchid ja... andsin tappa, kriipisin nende n2od 2ra ja siis p2rast s66tsin koertele. Ja siis.. pagan, mis see oli? 6rr, mu r22bakassist vend tuli. Ma kunagi j2tkan. Just hakkas huvitavamaks minema. V6ib-olla ma peaks vennale sama tegema? Hmm.. ma m6tlen selle peale.

ÜLESANNE

2007-06-20T00:49:00.001+03:00

üks
sissekanne
<---tema
päevikust.
edu :)

ÜLESANNE!

2007-06-19T23:45:00.000+03:00

Et Manuelil ka tegevust jätkuks! :D Nojah. Mitte, et ma keelaks kellegil teisel(vihje: Maarikal) ka seda pilti kasutada, et mingit haiget lugu kirjutada :P

See päev algas kusjuures täiesti tavaliselt.

2007-06-19T21:54:00.000+03:00

Chuck istus oma Texase kontoris ja vaatas uuriva pilguga ringi. Tal oli igav. Chucki ülimaks üllatuseks helises kaks ja pool sekundit hiljem tema laual olev ereroosa ja Chucki enda pildiga lauatelefon, kingitus George W. Bushilt. See oli midagi uut. Ta ootas natuke, nii moe pärast, kustutas sigari, köhatas ja tõstis toru hargilt.
"Jah?"
"Chuck, siin mina, George Bush. Kas te saate hetkel rääkida?"
"No ma üritan. What's up?"
"Oeh, kuidas küll alustada..."
"Jõuame kohe asja juurde, kelle käest ma seekord maailma päästma pean?"
"Oh, härra Chuck, te olete nii mõistev."
"Yeah, kuid KES siis ikkagi?"
"Noh, neid on lausa mitu.."
"Tüüp, ära aja mind vihale!!"
"Vabandust, vabandust. Pentagoni andmetel on ründajad siis kunagine kuulus lapsvõlur, praegu halvale teele läinud Harry Potter, teda assisteerivad Ämblikmees, KillerTeletupsu ja tuntud näitleja Karol Kuntsel, kelle lemmik tapmisvõtteks on noorte neidude südamete murdmine.. Lisaks on nähtud olendeid, kes sarnanevad mingil määral Crazy Frogiga."
"Hmm," sõnas Chuck, "ma vaatan oma märkmikku, kas mul ikka aega on selleks." Ta võttis välja oma kulunud päevaraamatu ning lehitses seda kuni jõudis käesoleva nädalani. Märkmed puudusid, ta oli liigagi vaba. Kuid ometigi ei tohtinud vana Bush sellest aimu saada, ta otsiks muidu ju kohe kellegi noorema. "Eem. Pärastlõunal on mul natuke vaba aega küll, teeme ära."
"Suurepärane!" Chuck aimas, kuidas Bushi nägu särab.
"Ma siis alustaksin."
"Jah, jah, muidugi. Kas me saame teile kuidagi abiks olla?"
"Jah, te võiksite jalust hoiduda," lausus Chuck ning lõpetas kõne.
Ta muigas - ees tõotas tulla huvitav päev.

***

Tinky-Winky jalutas rahva seas, lehvitas lastele ja jagas neile kommi. Ta tundis, kuidas see nõme naeratus ta lõualuid moondab, kahtlane, kas ta pärast enam normaalselt olla saab. TW kohendas oma kuulsat punast käekotti ning virutas sellega kogemata ühele väikesele poisile, keda oli käekott vist väga huvitanud. Noh, shit happens. Ta vaatas kella ning jõudis selgusele, et tal on veel pool tundi aega. Mida sellega peale hakata? Veeta see jõmpsikate keskel? Ee... ei, siiski mitte. Parem juba midagi muud, mõtles Tinky-Winky muiates ja kiirendas sammu.

***

Harry oli endaga väga rahul. Ta oli päeva jooksul loitsinud Crazy Froge ja neid oli nüüd palju. Piisavalt palju. Harry arvas, et nüüd on ta väikese pausi ära teeninud ning läks vaatama, kas Karol on tagasi. Too olevat nimelt endale uue silmarõõmu leidnud, kellegi Kristy vms. Harry ootas huviga, mis edasi saama hakkab (jah, ka Harry ei teadnud, et Karol abielus on).

***

jätkub...
[kurjakuulutavnaeratus]

Kaput, mama!

2007-06-19T18:14:00.000+03:00

Hoiatus n6rgan2rvilistele: hoiduge lugemast Manueli postitusi!

Meeldetuletus endale: mind ei koti!!!
Ylesanne teile: yks jutt. Pildi j2rgi. Kui ei saa, ei pea k6iki tegelasi kaasama. Edu!

Vabandust, kui ma liiga hoogu l2ksin:)

Lühijutukene

2007-06-19T15:32:00.000+03:00

Ühel ilusal sügisesel õhtul poole kümne ajal läks Ophelia Toomemäele, sest tal oli kokkulepitud kohtumine härra Tigginsiga, kuigi too talle eriti ei meeldinud. Loojuv päike heitis kuldseid kiiri Ophelia uuele Montoni jakile ning Hilfigeri teksadele. Ta hingas ahnete sõõmudega värsket Toomemäe õhku, sest tema elupaigaks oli Annelinn ja seal on selle värskusega nagu on. Seal jäi Ophelial õhtuti ka päikseloojang nägemata, kuid selle asemel oli tal üsna hea vaade vastasmajale.
Ophelia oli siis Toomemäel, kuid Tigginsit ta veel ei näinud, mis oli natuke kummaline, sest tavaliselt ilmus ta väga täpselt ja kell oli juba pool kümme läbi kaks minutit. Äkitselt tuli külm tuuleiil, mis viis Ophelia hoolega soengusse sätitud juuksed lendu ning ta märkas, et oli läinud üsna pimedaks. Ta võttis taskust oma kulduuri ja ta muutus veelgi murelikumaks, sest kuigi härra Tiggins polnud tema lemmikinimene, ei tahtnud ta talle ka halba. Siis kuulis ta lähedalolevast põõsas kahinat.
"Kes seal on?" küsis ta, kuid keegi ei vastanud."Tiggins, see ei ole naljakas, tule põõsast välja!" Endiselt ei midagi.
Ophelia oli peaaegu paanikas. Ta hakkas juba oma Sony Ericsoni muusikatelefoni kotist otsima, kui nägi äkitselt mingit kogu põõsa taga. Muidugi, Tiggins tembutab.Ta astus julgelt lähemale ja manas ette juba oma kuulsa põlgliku pilgu, kuis siis avastas ta, et põõsas ei olnud mitte Tiggins, vaid kummitus! "AAAPPPPPPPPPPIIIIIIIIIIIIIIIIII"
"Ee, Fräulein..?"*
Ophelia oli nii suures šokis, et minestas. Valgelt kumav kogu üritas teda kinni püüda, kuid ebaõnnestunult: Ophelia vajus läbi ta käte.
"Scheisse!"** Ta vaatas ringi, kuid läheduses polnud hingelistki. Ta ohkas. Kuid siis märkas ta maas mingit liikumist.
"Pjotr, bist du hier?"***
"Kurramusse vaim, mjiitu korda pian miina sinule jütlema, et jära reägi mjinuga selles kjeeles. Mina ei sjaa sjellest jaru. Rreagi jeesti kjelt!"
"Entschul... see tähendab, vabandust, Pjotr, aga me ju leppisime kokku, ma hakkan eesti keeles rääkima, kui sina kohtled mind vastavalt! Ma ei ole lihtsalt vaim, ma olen Ludwig Feuerbach!
"Daa-daa, mis jiiganes"
"Mida me sellega siin peale hakkame?" küsis seejärel Ludwig Feuerbachi vaim, pange tähele, mitte mingi suvaline kummitus ning osutas maaslamavale teadvustule Opheliale.
"Vaata, kas tjal rjaaaha on, saame jäkki rjiikaks..haa-haa."
"Pjotr, kas sa oled verrückt****?! Me ei tohi nii käituda, sa hoopis mine ja vaata, äkki näed kusagil tohtreid. Scheisse, Ja mul pole nuuskpiiritust ka kaasas. Aa, ma ei saagi seda ju kaasas kanda. Oeh. Pjotr, hakka juba minema!"
"Ee, ma pole pjäris kndel, kas jinimesed mind usuvad, kui ma nendeda rjeägin. Ma olen njimelt konn ju.."
"Tead, praegu pole küsimus selles, mid liigist sa oled, praegu on vaja see noor daam teadvusele saada ja usu mind, kui väga ma ka tahaksin, oma praeguses olekus ei saa ma sellega kuidagi hakkama!"
"Aaga äki jika saaksid? Haa, see ooleks tjore. Tahad talle kjindlast sjuust-sjuhu hin..."
"Kuule, ta ärkab!"
Tõepoolest, Ophelia avas aeglaselt silmad ning vaatas ringi, Luwigist ei teinud väljagi, kuid nähes Pjotri, läksid tal silmad suureks.
"Konn..."
"Või konn? osatas Pjotr. "Ära sa mitte mjärgi. Või pole sa varem konna näinud? Haa-haa, kuuled, Ludwig? Ta on mjeil siin pjäris tark." Ophelia ei teinud neist sõnadest välja , sest ta vaatas ainiti rääkivat konna. Ning siis äkitselt võttis ta Pjotri kätte ja suudles teda. "Minu prints... mmuah, mmmuah, mmuah, lõpuks leidsin su!"
"Mjida kuradit sa tjeed? Aappii, Ludwig, aita mjind, ma lämbun.."
Ludwig oli ise ka väga ehmunud, kuid ta üritas end koguda: "Eee, peili, vabandage? Et... see on lihtsalt konn. Väga tavaline konn, Preili? Palun, lõpetage ära, see ei meeldi talle. Preili?"
Kuid Ophelia ei kuulanud teda. Ta suudles endiselt Pjotri, kelle sarnasus printsiga polnud põrmugi suurenenud.
Ludwig oli päris hädas, kuid samas möönas ta, et vaatepilt on mälestusväärne, nüüd on tal ka midagi, millega Pjotri vaos hoida, kui too teda KUMMITUSEKS kutsub. Öäk. Kuid mida teha, et Pjotr ellu jääks?? Ludwig mõtles natuke ja naeratas seejärel.

Ophelia ärkas, sest keegi rapuas teda õlgadest. See oli Tiggins.
"Preili Ophelia, miks te sellisel kellaajal siin, laste mänguväljakul magate?"
"Konn..."
"Konn? Tiggins vaatas ringi, kuid ei näinud midagi. "Kallis Ophelia, siin pole midagi, kuid öelge mulle, miks te ni vara siin olete? Me pidime ju alles pool kümme kokku saama."
"Aga.. te jäite hiljaks ja siis... konn..."
"Ei ole siin mingit konna, ma ju ütlesin seda. Kallis, ma ei jäänud sugugi hiljaks, vastupidi - ma olen kümme minutit varemgi kohal."
"Te eksite, härra Tiggins, kell on juba..näete, mu kulduur näitab selgesti, et kell on juba peaaegu pool üksteist! Ma peaksin juba ammu kodus olema!"

Tiggins puhke naerma ning Ophelia solvus.

"Mida te naerate?"

"Kas te siis ei teadnudki, et öösel tuli kella keerata?"

THE END

* preili (sks k)

** sitt

***Pjotr, oled sa siin?

**** hull

Mister Tigginsi meeldejäävaim jalutuskäik

2007-06-19T01:35:00.000+03:00

„Izvinite pažalusta, gde tualetõ?(vabandage palun, kus asuvad tualetid?)” krooksatas keegi otse mõttese vajunult kiigel õõtsuvale mister Tigginsile kõrva sisse.
„MIDA? AHH, UHH!!” mister Tiggins kaotas ehmatusest tasakaalu ja abitult kätega vehkides tabas ta hetke pärast kõvakstallatud mullapinda. Kukkumine oli üsna valus ja võttis aega, enne kui Tiggins toibus. Ettevaatlikult tõusis ta haigetsaanud kohta hõõrudes püsti.
„Ei, täna minust enam istujat pole,” ohkas ta kurvalt, vigastused üle vaadanuna. Seejärel vaatas ta ringi, üritades leida äkilise ehmatuse tekitajat ja kukkumise põhjust. Mänguplats tundus aga suvises hämaruses rahulik ja üsna mahajäetud, ainsad helid, mis harmoonilistest loodushäältest eristusid, olid kaheteiskümnendat öötundi kuulutava Raekoja kella läbilõikavad löögid.
„Närvid...,” mõtles Tiggins naeratada üritades. Naeratus aga katkes poolel teel huulteni, sest kuskilt altpoolt, mister Tigginsi vasaku jala juurest, kõlas viisakas köhatus. Aeglaselt-aeglaselt pööras Tiggins pead ja vaatas alla. Alguses ei näinud ta midagi, ent siis eristusid hämarusega ühtesulanud maapinnast...konna piirjooned?!
„Izvinite,” kordas hääl, kes tundus endale osutatud tähelepanust kergendatud olev, „izvinite, nu ja turist i ne znaju, gde tualetõ! Tõ možes mne pomagi? Ah? Vot, mne otšen nužna...Aijahhaidii, ja Pjotr iz rossiii! Nu, russkaja ljaguška! Tak interesnõi istorii. (Vabandage, ma olen turist ja ei tea, kus tualetid asuvad. Kas oskate mind aidata? Ah? Mul on väga vaja...Aijahhaidii, mina olen Pjotr Venemaalt! Noh, vene konn! Selline põnev lugu.)”
Tiggins pilgutas silmi ja vaatas uuesti: konn oli täiesti alles ja vahtis talle küsivail silmil otsa.
„Veider,” mõtles Tiggins, „võiksin vanduda, et see konn rääkis just äsja vene keeles! Aga see pole ju võimalik...ta on ju täiesti tavaline konn...kuigi...kuidagi krampis ja ristis jalgadega!”
Konn muutus Tigginsi uuriva pilgu all silmnähtavalt rahutuks ja hakkas nihelema ning käratas siis: „Nu, russki gavarit, ah?!(Noh, vene keelt räägite?!)”
„Oi,” ehmatas Tiggins, „ne gavarju!(ei räägi)” tuli tal tõde tunnistada.
„Zalka,(kahju)” muutus konn kurvaks. „A vodka tebje jest?(aga sul viina on?)” elavnes ta korraks, ent mõistmatu Tigginsi pearaputuse peale sai hoopis kurjaks ja kukkus sõimama: „Nu tšort paverii, pažalusta! Nitževo tebje jest! Ne tualetõ, ne vodki...Idi nahhui, fašista!(no kurat võtaks palun! Mitte midagi sul ei ole! Ei tualetti, ei viina! Mine m***i, fašist!)”
Mister Tiggins jälgis imestunult räuskavat konna, mõistmata tolle kõnest poolt sõnagi. Järsku kõlas liumäe tagant läbilõikav huile ja räbalais valges kleidis neiu jooksis trampides kiikede poole, ohakatest ja võililledest pärg peas vappumas. Ehmunud Tiggins astus automaatselt sammu veidra tüdruku trajektoorist eemale, komistas kiigeposti otsa ja kukkus taas istuli. Konnal aga nii hästi ei läinud: endiselt venekeelseid roppusi lõuates ei pannud ta tähele hullumeelselt tormavat tütarlast ja ilmselt ei märganud ka too konna, sest ta trampis õnnetust kahepaiksest otse üle, jättes lömastatud keha maha surema. „Kaputt, mama,” ohkas konn Pjotr enne teadvuse kaotust.
„Vabandage, aga kes teie siis olete?” küsis mister Tiggins hämmastunult neiult, kes oli nüüd lauldes ümber kiige tantsima hakanud. Tütarlaps ei teinud temast väljagi, vaid laulis kummalisel viisil edasi:

„...on surnud ta, läinud
Surnud ja läinud
Pead katmas roheline mätas
Ja jalgu kivi
Surilina kahvatu kui lumi
Kaetud lillemerega

Ja räägitakse, et öökull oli pagari tütar
Jumal, me teame, kes me oleme, aga seda mitte,
Kes me olla võiks

Kadunud on kallim,
Kadunud isa
Ja kadunud vend
Üksi-üksi olen,
Öelge veel, et Taani riik ei ole MÄDA!”

„Kuradi tudengite päevad,” vihastas Tiggins, „kuskil ei saa rahulikult mõtiskleda, ikka need rajakad joovad ennast täis ja kukuvad laulma ja laamendama!” Vihaselt porisedes hakkas ta kodu poole kõmpima, demonstratiivselt purjus neiukese(või on ta narkootikume tarbinud? Kurat neid tänapäeva noori teab!) laulujorinat ignoreerides. Ingli sillale jõudes ta samm aeglustus ja tuju paranes, purjus tudengi kriiskavat laulujuppi polnud enam kosta ja ta võis rahus ööbikute laksutamist nautida. Isegi tagumik ei teinud hämmastaval kombel enam eriti valu. Rahulolevalt nõjatus ta silla käsipuule ja vaatas alla. Ta ei näinud ühtegi inimest ja tundis selle üle suurimat heameelt.
„Milline kaunis öö!” kostus aga järgmisel hetkel tema paremalt käelt. Tiggins pöördus võpatades ja avastas enda kõrvalt soliidse habemiku vanamehe. Et võõras esmapilgul üsna sümpaatne tundus, julges Tiggins ettevaatlikult nõustuda: „Seda küll. Praegu ju päris pimedaks ei lähegi,” ning võõra heakskiitvast noogutusest innustust saanuna lisas: „ma naudin neid suveöid tohutult!”
„Ohjaa, ma mõistan, mida te mõtlete,” lausus mees, „see on minu jaoks ainus aeg, mil mul on lubatud siin Toomemäel jalutada...kord iga 10 aasta tagant muidugi. Aga saame tuttavaks, mina olen Ludwig Feuerbach!” lõpetas mees oma kummalise jutu ja sirutas käe välja.
„Tiggins,” lausus mister Tiggins nõrgalt ja surus talle pakutavat kätt.
„Noh, sir Tiggins, kuidas teie arvate, kas pole mitte nii, et kui inimene peaks kogema jumalikku ilmutust, siis tegelikult vaatab ta vaid sügavalt iseendasse?”
„Ee...jah...nii see on,” kinnitas Tiggins, kes polnud sellisteks filosoofilisuste vahetamisteks päris valmis. Tegelikult tundis ta järsku, et tahaks koju Tigutorni magama. Arusaamatuna tundus see, miks ta üldse Ingli sillal seisis.
„See kuradi tudengiplika”, kirus ta mõttes, „tema ajas mu mõtted segamini!” Lähenevat migreeni tundes üritas ta vestlust ruttu lõpetada: „Vabandage, õhtutund on hiline ja ma usun, et meil mõlemal oleks targem koju minna!”
Ludwig poleks Tigginsit aga nagu kuulnudki, vaid jätkas mõtlikult: „Võiks ju arvata, et vene keeles rääkiva konna, traagilise armastuse sümboli Ophelia ja 19. sajandi filosoofi kummituse nägemine lähevad jumaliku ilmutuse alla? Või olete te lihtsalt nii oma, vabandage väljendus, karpi sulgunud, et ei suuda enam eristada oma sisemaailma reaalsusest? Mis teie arvate?” lõpetas ta lõbusa kulmukergitusega Tigginsi poole pöördudes. Hämmastunud Tiggins ei leidnud sõnu, mida Ludwigi mõistukõnele vastata kõlvanuks, veelgi enam, järsku märkas ta, et tänavalaterna valgus paistis Ludwigist otse läbi! Läbi Ludwigi ähmastuvate kontuuride võis ka panoptikoni piirjooni märgata. Higgins sulges kaameks tõmbudes silmad. Kui ta need hetke pärast avas, seisis ta sillal täiesti üksi. Seejärel mister Tiggins minestas.

Tyypiline maikuu romantika

2007-06-18T21:47:00.000+03:00

Tyypiline kesk66 tyypilisel neljap2eval tyypilisel raekojaplatsil: palju purjus noori, palju purjus turiste, luuletaja, kelle kohta ei olegi vaja 6eldagi, et ta purjus on, sest teises olekus n2eb luuletajaid yldse v2ga harva. Selles p66rases rahvamassis ei p2lvi mingit t2helepanu isegi kaks sukkpykstes meest, heterod muideks. V2hemalt nemad ise arvavad nii. Sukkpyksid ei saa sellep2rast erilise t2hepelanu osaliseks, et Karaski-T6nnil, Supilinna viljakaimal luuuletajal on leopardimustriline pepulapp. Justnimelt pepulapp, mitte nokulapp ja seega on vaatepilt palju mm.. mahlakam oleks vist v2ga r6ve 6elda? Suva. Igastahes tema oma pepulapist ei loobu, sest m6ni aeg tagasi juhtus ta kokku v2ga kena 6petajannaga, kes talle kelmikalt silma pilgutas ja kiitis T6nni, et ta oma varustust alukatesse hauduma ei pane, vaid oma munandikotte ikka 6igel temperatuuril hoiab. Sellest ka T6nni hyydnimi: Supilinna v i l j a k a i m luuletaja. Purskkaevu juures koguneb mingi suurem rahvamass. Inimesed naeravad, plaksutavad, huilgavad. Kogu selle m2su keskel r2uskab Karaski-T6nn:
'Mu mürk, mu taud.
Su hirm, su haud
Paiskan verd, õu hell...
mul andke skalpell!'
Ja l6petab verdtarretava kriiskega ning langeb maha. Dramaatilisema efekti p2rast, teate kyll. Saja meetri kaugusel liigutab k6rvu mustade sukkpykstega Batman. Kas ta kuulis 6igesti? Keegi on h2das? Ta teadis, et selles linnas, mida nad kutsuvad heade m6tete linnaks, pole midagi head loota. Nimi on juba selline kurjakuulutav. Batman v6tab rinnataskust hernepyssi ja laseb yhe herne Robini poole teele, kes on turistide infopunkti trepi peale 2ra kustunud. Hernes tabab Robinit yhte valusasse kohta. Kuhu t2psemalt, selle v6ite ise v2lja m6elda. Nahav2rvi sukkpykstes mees(ehk Robin eksole) lausa hyppab trepilt pysti, kuid l66b oma k6va peaga s2ravalt naeratavale turistile vastu nina, kes magava Robini kohale oli kummardunud. Turist j2tkab naeratamist ninast voolavast verest hoolimata.
'Aim s6u veeri sorri.. aim s6u...', pobiseb Robin, kuid vaikib lauset l6petamata ja vaatab hypnotiseeritult verise nosuga mehele otsa. Millised pruunid lokid ja millised rosinasilmad... Robin ei saa pilku lahti. Turist otsustab selle kummalise vaikuse katkestada ning ytleb ikka veel naeratades:
'Salut! Je suis Pierre. Je suis francais. Ou est l'eglise Saint-Jean? C'est loin?' (T6lge: 'Tsau! Mina olen Pierre. Mina olen prantslane. Kus on Jaani kirik? Kas see on kaugel?')
'M6hh?' kysib Robin ikka veel naeratavalt Pierre'lt.
Batman j2lgib kogu seda tsirkust eemalt ega suuda uskuda Robini hoolimatust h2dasolijate vastu. Kurvalt pead vangutades v6tab ta oma hernepyssi ning sihib...P6MM!! hernes tabab t2pselt samasse valuusasse kohta, kuhu ennegi. Robin v6patab, h66rub valusat kohta, heidab kartliku pilgu Batmani poole, seej2rel vabandava pilgu Pierre'le ning vudib kiiresti sukkpykstes kaaslase juurde. Veel yks alandlik pilk Batmanile ja kaks sukkpykstes kangelast hakkavad purskkaevu juurde jooksma.
*Tarararatarara B22TTM2222N! Tarararatararara B22TTM2222N!*
'Mina! Mina olen Karaski-T6nn. Mina olen luuletaja! Teie, nolgid, ei peagi minust midagi teadma! Aga k6ik teie emad ja isad tundsid mind! K6ik tundsid mind! Mina olen luuletaja!
R-riigi kaks li*si
j2ljendavad USA bitchi.
Hobusel6ust ***** h2id s6nu ei laula,
Teine per*evest ***** on *****l kyljes nagu julla.
Teevad mestis ******t,
6givad ******t hapukat!
Mina olen luuletaja!!', r2uskab T6nn edasi, vaatamata oma h6renevale publikule. Ainult yks l6mmis n2oga joodik on ustavalt T6nni kogu see aeg kuulanud, silmad vesised ja k2ed plaksutamisest punased.
'Braavo, braavo!!! Te olete uskumatu, uskumatu!! Ma olen teie ustav austaja, te olete vaimustav, lihtsalt vaimustav. Mina olen muide Mihkel.', joriseb joodik, s6nad nutu p2rast vaevu arusaadavad.
'Hehee, Mihkel, Mihkel, munadega p2hkel. Hehee. Mina olen Karaski-T6nn, luuletaja.'
'Braavo, monsieur, braavoo!'
Vot sellist pilti n2gid Batman ja Robin kohale j6udes. Avastanud, et nende abi polegi tarvis, longivad pettunud, enda arvates heteromehed sukkpykstes eemale. Nende teed t6kestab verise ninaga endiselt naeratav Pierre. Palub abi. Noh, neil on selline projekt, et tuleb teha foto kahest inimsest, kes j2ljendavad t2pselt purskaevu skulptuure, suudlevaid tudengeid. Suure karjumise ja kehakeele abil saavad Robin ja Batman aru, mis abi rosinasilmadega turistil vaja on. Loomulikult nad aitavad! Piinlik oleks koju minna, kui pole aidanud yhtegi abi vajavat hinge! Nii nad v6tavadki poosi sisse ja ootavad liikumatult, kuni 6nnelik turist vajaminevad kaadrid k2tte saab.
Sellega l6peb lugu, mis viis Robini ja Batmani esimese romanilise suudluseni. Seda, mis edasi saab, meie ei tea ega saagi teadma, sest isegi geikangelastel sukkpykstes on 6igus privaatsusele.

****

Reede varahommikul, kell 4 kui t2pne olla, sammub yle kaarsilla mees, piip suus ja koer, kelle kaelas ripub silt, kuhu on kirjutatud peni nimi 'Watson', rihma otsas. Mees, kelle nimi on muideks Sherlok Holmes, t6mbab ninaga l2bi 6hu. Astub t2pselt nii v22rikalt, kui suur must peni seda v6imaldab, otse infopunkti juurde. Ahaa, veri! Selles linnas on toime pandud m6rv, kui mitte mitu...

k2pp pysti Kohal!!!

2007-06-18T20:55:00.000+03:00

Ma sirvisin natuke neid blogi v6imalusi. Mis imeasju seal teha saab jne. Vaatasin, et kaasautoreid saab panna. Ja siis, geenius nagu ma olen, tuli p2he siukene idee, et kirjutaks mitmepeale yhe blogi. Jee. Nyyd kirjutavad sissekandeid yhe napaka asemel esialgu kolm napakat, aga ma loodan, et meiega liitub ka neljas. Igastahes ma loodan, et meil saab tore olema. Et see tuleb siis p6him6tteliselt igasuguste rumaluste kogum. V6ite kindlad olla, et meile suht koht meeldib v2ga palju rumalusi r22kida.
Mina hakkan siis ilmuma Manueli nime all, aga ma arvan, et te saate nimeta ka aru, sest mina olen ainus, kellel pole t2pit2hti. Grr.
Aga ma teen kohe otsa lahti ja annan ylesande. Lyhijutt. Tegelasteks on vene keelt k6nelev konn(kui vene keelt r22kida ei m6ista, piisab ka tugevast vene aktsendist) Pjotr, Ludwig Feuerbachi vaim, Ophelia, h2rra Tiggins ja tegevus toimub... t2nap2eval Toomem2el laste m2nguv2ljakul.
V6i tahate lyhikest j2rjejuttu? Ise valite.

see on sissekanne

2007-06-18T20:36:00.000+03:00

täna on siis pidupäev, nimelt kuulub nüüd mulle ligikaudu 1,3 blogi. jess, mu eluunistus on täitunud ja nüüd anti korraldus sissekanne kirjutada. Marjana lubas mul armulikult isegi oma font kasutada, kuid ma jään ilmselt siiski courieri juurde, mis on tegelikult täitsa tore.
aa, kui te veel aru pole saanud, siis ma ei suuda käsu (isegu mitte palve) peale kirjutada. et siis praegu valitseb mu peas suurem tühjus kui kunstiajaloo arvestuse ajal, kuid kuna marjana ka kristi hoolega kirjutavad, siis teen ma ka näo, et mul on hetkel niiiiiiii palju rahvale öelda. ee, hetkel ei ole tegelikult. aga ma arvan, et te lepite sellega, sest teised postitused saavad põnevad olema, mina küll ootan juba, mil ma neid lugeda saaksin. üks asi veel, et kuna seda blogi hakkab ilmselt rohkem rahvast lugema kui minu enda oma (ei kurda üldse), siis VABANDAN KIRJA(eriti koma)VIGADE PÄRAST! natuke olen ma siiski õppust võtnud ja nimed üritan suure tähega kirjutada. matile meeldib luule. Matile meeldib Luule. vahe on ikkagi sees.
mää.
haa, lahendan niikaua ühe sudoku ära, kuni kirjameistrid oma memuaare lihvivad.
Mann Moss ja Kate Moss. haa, ma ikka ei saa..:D
Kristil on valmis juba. ma postitan ka siis ära, saagu mis saab.
jällekirjutamiseni.

Till-toll,kohaloleku kontroll!

2007-06-18T20:11:00.000+03:00

HEI!
Minu esimene postitus uues blogis. Sellest peab üks väga HUVITAV blog saama...nii et, ärge minu peale lootke. Mina pakuks välja, et me võiks hakata totakaid järjejutte kirjutama, mida võib oma jubedalt Paintis joonistatud piltidega illustreerida. ja et naljakam oleks, võib teha nii, et teise jutulõiku peab illustreerima. Või hoopis, et joonistad mingi värgi ja teine peab selle põhjal midagi kokku jahvatama!

Hm, kuna ma ilmun siin Kurjuseporgandi nime all, siis ma peaksin äkki mingit köögiviljateemalist värki sisse tooma?

Näiteks, et maailma suurima porgandi kasvatas John V. R. Evans, kes elab kuskil Alaska kandis(kas seal mitte külm pole???). See oli üks tõeliselt mutantporgand...võimalik, et GMO! Aga ma ei viitsinud seda teksti läbi lugeda, nii et me ei saa kunagi teada.

Igatahes pildil on John koos oma hiigelporgandiga =)

Nojah, veel võime me hakata naljakaid ja mõttetuid fakte puistama, anekdoote rääkima ja igasuguseid kilde trükkima. Oh, ma ei tea. Mu plaanid on nii loomingulised. :D Peaasi, et me ikka postitada viitsiks! Hm, paroodiad on toredad...Oh, kindlasti on palju lahedaid asju, mida me teha võiks, aga kahjuks mulle enam ei meenu ükski :D
Ma lõpetan!

Mayday! Mayday! Meid EI koti! ...*ajukrampia*